Franz Boas: erinevus redaktsioonide vahel

'''Franz Boas''' ([[9. juuli]] [[1858]] – [[21. detsember]] [[1942]]) oli [[Saksa juudid|Saksa juudi]] päritolu ameerikaAmeerika [[antropoloogia|antropoloog]]. Boasi peetakse tänapäeva [[kultuuriantropoloogia]] rajajaks.

Franz Boas sündis [[Saksamaa]]l [[Minden]]i väikelinnas. Tema vanemad olid [[valgustusajastu|valgustusliku]] vaimuga, nad ei järginud enam [[judaism|juudi]] usukombeid ega tahtnud ka hakata [[kristlus|kristlastekskristlaseks]]. Franz Boas õppis [[Heidelberg]]i ja [[Bonn]]i ülikoolides [[matemaatika]]t, [[füüsika]]t ja [[geograafia]]t. [[1881]] kaitses ta [[Kiel]]i ülikoolis doktoritööd füüsika alal, käsitledes [[vesi|vee]] [[optika|optilisi]] omadusi.

Seejärel hakkas Boas rohkem huvituma [[filosoofia]]st, [[psühholoogia]]st ja [[epistemoloogia]]st. Neil aladel polnud tal aga põhjalikku väljaõpet, ja seepärast pöördus Boas uuesti geograafia poole. Tollal vaidlesid saksaSaksa geograafid küsimuse üle, kas [[kultuur]]ide mitmekesisus on tingitud rahvaste [[keskkond|elukeskkonnast]] või määrab selle [[idee]]de levik. [[1883]]–[[1884]] viibis Boas esimest korda välitöödel [[Baffini saar]]e [[inuitid|inuittid]]e juures. Tema eesmärk oli kirjeldada inuittide elukeskkonda ja võrrelda seda rahva teadmistega. Boas õppis kõnelema [[inuktituti keel]]t, käis põliselanikega koos jahil ja kuulas õhtuti nende lugusid. Ta taipas, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, sest vahepeal toimib olulise mõjutajana [[pärimus|kultuuripärimus]].

[[1886]]. aastal kaitses Boas [[habilitatsioon]]i<nowiki/>väitekirja "Baffin-Land" ("Baffini maa"), ja [[1888]] avaldas ta uurimuse "KeskaladeThe eskimodCentral Eskimo" ("TheKeskalade Central Eskimoeskimod"). Samal ajal hakkas ta huvi tundma Loode-Ameerika rahvaste vastu ja käis 1886. aastal [[Vancouveri saar]]el. [[1887]]. aastal asus Boas elama [[New York]]i. Sestpeale viibis ta kuni [[1900]]. aastani suviti välitöödel [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikul, keskendudes eriti [[kvakiutli keel]]e ja kultuuri jäädvustamisele. Boasi tähtsaks kaastööliseks sai [[tlingit]]i-[[Šotimaa|šoti]] päritolu George Hunt, kellele Boas õpetas oma meetodit kohalike keelte kirjapanekuks. Kogutud materjali avaldas Boas hulgas monograafiates ja artiklites, millest tähtsamad on "Kvakiutli indiaanlaste ühiskonnakorraldus ja salaseltsid" ("The Social Organization and Secret Societies of the Kwakiutl Indians", [[1897]]) ning ("Kvakiutli kultuuriindiaanlaste kajastumineühiskonnakorraldus mütoloogiasja salaseltsid") ning ("Kwakiutl Culture as Reflected in Mythology", [[1935]] ("Kvakiutli kultuuri kajastumine mütoloogias").

[[1895]] nimetati Franz Boas Ameerika Loodusloomuuseumiloodusloomuuseumi (AMNH) assistent-kuraatoriks [[etnoloogia]] ja [[somatoloogia]] alal (lahkus sealt [[1905]]). [[1896]] sai Boas [[Columbia ülikool|New Yorgi Columbia ülikooli]] [[füüsiline antropoloogia|füüsilise antropoloogia]] õppejõuks ja [[1899]] antropoloogia professoriks. Columbia ülikoolis hakkas Boas läbi viimarakendama nn "nelja välja" jaotust (''four-field approach''), mille järgi antropoloogia jaguneb kultuuriantropoloogiaks, füüsiliseks antropoloogiaks, antropoloogiliseks [[keeleteadus]]eks ja eelajalooliseks [[arheoloogia]]ks. Neid antropoloogiavälju tuli Boasi arvates uurida erinevate meetoditega, vastavalt väljade spetsiifikale. Boas ise jõudis tegutseda kõigil neljal väljal. Nelja välja jaotus levis Ameerika ülikoolides Boasi õpilaste kaudu ja püsib valdavalt tänini.

Boas pooldas Ameerika Antropoloogideantropoloogide Ühinguühingu (AAA) asutamist professionaalse organisatsioonina. [[1902]] asutati ühing aga teistel alustel, Boas valiti asepresidendiks. Boas vastustas elu lõpuni antropoloogide värbamist "luurajateks" sõjalistel eesmärkidel. See probleem on jätkuvalt aktuaalne, sest [[USA]] sõjavägi on kasutanud antropoloogilisi eksperte [[Afganistan]]is ja [[Iraak|Iraagis]] (nn ''Human terrainTerrain systemSystem'').

Ameerika looderannikul töötades avastas Boas, et rahvaste füüsilised eripärad ei lange kokku keelerühmadega, ja kumbki neist ei ole seotud kultuuriliste elementide levikuga. Kultuuri mõiste võimaldas seletada rahvastevahelisi erinevusi, mida varem oli püütud seletada [[rass]]i mõiste abil. Boas lõi kultuuri, keele ja rassi mõisted lahku, näidates, et need on üksteisest sõltumatud. Hiljem ([[1910]]) võttis Boas kasutusele [[kultuuriareaal]]i mõiste (''culture area''), jagades Põhja-Ameerika kultuurid seitsmeks areaaliks ([[eskimo]] areaal, looderannik, lääneplatoo-[[Mackenzie jõgi]]kond, [[California]], tasandikud, ida metsaalad, edelaareaal).