Aleksandr Novitski: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Aleksandr Novitski''' (''Александр Антонович Новицкий'', 1848, Venemaa – 11. november (29. oktoober vkj) 1905, Narva) oli vene arhitekt, titulaarnõunik<ref name="pr13032010"/>, 1882–1905 Narva linnaarhitekt. 1871. aastal astus sisse Peterburi Kunstide Akadeemiasse, mida lõpetas 1878. aastal 3.klassi kunstniku auastmega, tema lõputöö teema oli keemialabori hoone projekt. 1877. aastal sai hõbemedali. 8. juu...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 6. november 2021, kell 15:58
Aleksandr Novitski (Александр Антонович Новицкий, 1848, Venemaa – 11. november (29. oktoober vkj) 1905, Narva) oli vene arhitekt, titulaarnõunik[1], 1882–1905 Narva linnaarhitekt.
1871. aastal astus sisse Peterburi Kunstide Akadeemiasse, mida lõpetas 1878. aastal 3.klassi kunstniku auastmega, tema lõputöö teema oli keemialabori hoone projekt. 1877. aastal sai hõbemedali.
8. juulil 1882 sai Narva linnaarhitektiks.
1902. aastal osales 200 aastapäeva Narva linna vallutuse puhul piduliku programmi koostamise komisjoni tegevuses. Alates 22. märtsist 1902 oli Martinsoni nimelise vaestemaja avamise komisjoni liige.
1896–1904 Aleksandr Novitski oli Keisri Vene vetelpäästeühingu Peterburi ringkonna Narva osakonna liige, "Harmoonia" klubi liige, 1886–1887 oli Narva Muusikaühingu liige, alates 1890 Narva vaeslastekohtu liige. Aastast 1905 Narva vabatahtliku tuletõrjeühingu liige.
Aastatel 1890–1894 ja 1902–1905 teda valiti Narva linnavolikogu liikmeks.
Aleksandr Novitski koostas Narva-Jõesuu üldplaneeringu. Oletatavasti ta oli Narva linnapea Adolf Theodor Hahni suvemaja Villa Capriccio projekti autor.
Narvas oli ehitatud tema projektide järgi õigeusu kabel (1891)[2], Narva ohvitseride kasiino aadressil Vestervalli tänav 3 (1893)[3], Vladimiri vennaste koguduse kiriku hoone (arhitekt Klodnitskiga ühisprojekt)[1], linnasaun (1897).
Aleksandr Novitski suri mao haavandi pärast ja teda maeti 1. novembril 1905 Jaanilinna kalmistul.
Isiklikku
Abikaasa Maria Novitski (Мария Ивановна Новицкая). Nendel oli neli last – tütar Jevgenia (29.12.1883), poeg Konstantin (04.06.1885 – 1887), tütar Aleksandra (31.01.1889) ja tütar Marianna (09.04.1890).
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Ilja Smirnov. Sõjaeelse pere eluolu on toodud näitusesaali Põhjarannik, 13.03.2010 (vaadatud 05.11.2021)
- ↑ Narva – kuninganna Kristiina kroonijuveel. Koostanud Merike Ivask ja Svetlana Andrejeva. Tänapäev, 2015 (vaadatud 05.11.2021)
- ↑ 14042 Narva ohvitseride kasiino, 1898 (vaadatud 05.11.2021)