Afganistani ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

[[Vanaaeg|Vana-]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [[India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses [[Kesk-Aasia]], Iraani ja India rahvaste ajalooga. Kuni [[keskaeg|keskajani]] koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid [[Pärsia]] riik ja India naabrus.

[[Vanaaeg|Vana-]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [[India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. Kuni [[keskaeg|keskajani]] koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid [[Pärsia]] riik ning India naabrus.

[[Ajalooline kaubatee]] [[Siiditee]] oli [[ida]]–[[Lääs|lääne]]suunaline teedevõrk [[Hiina]]st [[Vahemeri|Vahemere maadeni]]. Siiditeel asusid [[Samarkand]], [[Horezm]], [[Herāt]], [[Buhhaara]], [[Hiva]] jt. Sajandite jooksul oli [[siid]] kõige tuntum kaup, mida seda mööda veeti. Siiditee rajati umbes 120 eKr.

Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] [[kaliif]]ide mõju algas [[664]]. Araablastega saabus Afganistani [[islam]] juba 7. sajandil ning esimene teadaolev islami kogukond tekkis [[644]]. aastal [[Herāt]]is, kuid [[islam]]i usk pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja. [[3. sajand|3.]]–[[8. sajand]]ini, oli Afganistani territooriumil valitsevaks usundiks [[budism]]. Valitsevaks usundiks muutus islam alles [[Ghaznaviidid]]e ajal [[11. sajand]]il.

[[Šeibaniidid]]e dünastia, mille rajas mongoli khaani Džutši suguvõsast pärinev [[Muhammad Šaiban]]i (1451–1510), alustas 1499. aastal sõda [[Timuriidid]]e vastu, vallutas neilt 1500. aastal [[Samarqand]]i ja tegi selle oma riigi pealinnaks ja alistas seejärel kogu [[Kesk-Aasia]]. Usbeki dünastia Šeibaniidid valitsesid [[Kesk-Aasia]]s aastatel 1500–1599. 1508–1509 tegi Muhammad Šaiban rüüstava sõjakäigu kasahhide vastu, kuid sai 1510. aastal sai Mervi all [[Pärsia]] [[Safaviidid]]e sõjaväelt lüüa. Šeibaniidide riik oli võimsaim Abdulla II [1557–98] ajal, 1560. aastal riigi pealinnaks tehtud [[Buxoro]] muutus oluliseks kultuurilinnaks. 1599 hakkas Šeibaniidide asemel Buxoros valitsema Džutši suguvõsa teisest harust pärit Aštarhaniidide dünastia (oli võimul aastani 1753).

1738. aastal vallutas vahepeal [[Pärsia#Safaviidide riik|Pärsia]]s võimule tulnud [[Afshariidide dünastia]] valitseja Nader-šahh Hotaki impeeriumi ja tõidtõi Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla,. kuid pärastPärast Nader-šahhi mõrvamist 1747. aastal rajas [[Nādir Shāh]]i vägedes võidelnud väepealik Ahmad-šahh Durrani puštude hõim [[Durrani impeerium]]i, mida võib lugeda tänase Afganistani eelkäijaks.

[[Durrani]]de hõimu juht, [[puštud|puštu]] [[Ahmed-khaan Durrani]] rajas 1747 iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. [[1747]]–[[1842]] eksisteerinud Afganistani [[Durrani impeerium]], saavutas suurima ulatuse [[1761]]. Sel ajal hõlmas Durrani riik tänapäeva Afganistani ja Pakistani, Iraani idaosa, Turkmenistani kaguosa, [[Usbekistan]]i lõunaosa, Tadžikistani lääneosa ja [[India]] loodeosa kuni [[Delhi]]ni. Hõimutülide tõttu riik [[19. sajand]]i algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.

Suurbritannia väed tungisid 1838. aasta jaanuaris [[Briti India]]st Afganistani aladele ja, vallutasid kiiresti Kandahāri ja [[Kabul]]i kiiresti janing seadsid võimule [[Shiuja Shāh]]i. 1841. aastal aga korraldasid afgaanid mässu ja tapsid Kabulis ka Suurbritannia saadiku ning ülestõus laienes kogu riigis. Hõimuliidritega saavutatud kokkuleppe alusel alustasid Suurbritannia väed taandumist Briti Indiasse, läbi [[Jalālābād]]i taandumist Briti Indiasse, kuid mägedes tungisid afgaanid neile kallale ja tapsid nad. Taganemisele asunud 16 000 Briti sõjaväelasest ja neid saatnud kaaskonnast jäi ellu vaid 1 inimene. Briti Indiast 1842. aastal saadetud karistusekspeditsioonid vallutasid taas Afganistani alad, kuid valitsejaks sai Briti kontrolli all [[Dost Moḩammad]].

Pärast [[Moḩammad Nādir Shāh]]i (1929–1933) tõusis troonile tema poeg ja viimane Barakzai dünastia kuningas [[Moḩammad Zāher Shāh]], kes valitses aastatel 1933–1973. Moḩammad Zāher Shāh viis läbi Afganistani riigi aeglast moderniseerimist, 1964. aastal võeti Afganistanis vastu esimene [[põhiseadus]], mis nägi ette [[Parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]], vabu valimisi, inimõiguste, naiste õiguste ja üldise hääleõiguse kehtestamist. [[1969]]. aastal rajasid [[Burhānuddīn Rabbānī]], [[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] ja [[Abdul Rasul Sayyaf]], kes hiljem omasid hilisemal ajal Afganistani riikluses juhtivat rolli, islamistliku rühmituse ''[[Moslemi Vennaskond|Ilkhwan al-Muslimin]]'' ja omasid hiljem Afganistani riikluses juhtivat rolli.