Redaktsioon: 31. juuli 2021, kell 15:34 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 521 muudatust →‎2001 ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. august 2021, kell 03:11 redigeeri eemalda Märt Põder (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1899 muudatust P →‎2016 Uuem muudatus →
45. rida: ==2016== {{Vaata\|2016. aasta Eesti presidendivalimised}} {{ajakohasta}} ~~[[2016. aasta Eesti presidendivalimised\|~~2016. aasta presidendivalimised]] algasid 29. augustil ning võivad jätkuda ka septembris. Oma soovist saada presidendikandidaadiks teatas kevadel kõigepealt [[Siim Kallas]], hiljem EKRE esimees [[Mart Helme]], sõltumatu [[Jaak Jõerüüt]], sõltumatu advokaat [[Allar Jõks]], Reformierakonna parteitu välisminister [[Marina Kaljurand]], Reformierakonna eurosaadik [[Urmas Paet]]. [[Indrek Tarand]] teatas oma valmisolekust vajaduse korral kandideerida. Suvel valis Keskerakonna volikogu erakonna presidendikandidaadiks [[Mailis Reps]]i, kes edestas hääletusel [[Edgar Savisaar]]t; sotsiaaldemokraatide kandidaadiks kuulutati Eiki Nestor; IRL ja Vabaerakond osustasid toetada Allar Jõksi; EKRE kandidaadiks valiti Mart Helme; Reformierakond otsustas toetada Riigikogus Siim Kallast. Rahva seas kõige populaarsem kandidaat oli küsitluste järgi juba 2015. aasta sügisest Marina Kaljurand. Esimeses hääletusvoorus Riigikogus presidenti ei valitud. Enim hääli – 40 – sai SDE ja RE ühiskandidaat Eiki Nestor. IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks sai 25 häält, Keskerakonna kandidaat Mailis Reps 26. Kaheksa sedelit jäid tühjaks. Hääletuse järel heitsid SDE esindajad Reformierakonnale ette, et salajasel hääletusel rikuti kahe erakonna kokkulepet, mille kohaselt pidanuks esimeses voorus Nestor ja teises voorus Siim Kallas koguma mõlemast erakonnast kokku 45 häält. Jõksi tulemus oli oodatust parem, kuna tema kandideerimisavaldusel oli vaid 21 allkirja. Esimese vooru järel ei oodatud teisestki voorust enam valimiste lõpptulemust, ehkki seda nimetati oluliseks vahefinišiks. [[Priit Sibul]] IRList leidis, et oluliseks muutuvad EKRE hääled, kuna neist sõltub, kas kolmandasse vooru jõuab Mailis Reps või Allar Jõks. EKRE fraktsiooni esimees [[Martin Helme]] seevastu kinnitas, et nende eesmärk on seada valimiskogus üles oma kandidaat Mart Helme.<ref name="vhNzv" /><ref name="RnfQW" /><ref name="lglAO" />

Eesti presidendivalimised: erinevus redaktsioonide vahel