Ärkamisaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 2001:1530:1018:898E:C49F:8B13:8775:81CA (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:7D0:8057:9F80:4036:61BB:1F4E:51D9. Märgis: Tühistamine |
P Ka luuletaja on kirjanik. |
||
9. rida:
Ka ärkamisaegsetel kirjanikel oli suur roll. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne [[kirjakeel]], tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma [[rahvaluule]]t ja pandi alus rahvuslikule [[teater|teatrile]] ning [[ajakirjandus]]ele.
Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma [[Perno Postimees|Perno Postimehe]], [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] ja [[Sakala]]ta poleks olnud mõeldavad ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. [[Johann Voldemar Jannsen|Johann Voldemar Jannsenit]], kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi. Johann Voldemar Jannsen oli ka üks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] algatajatest. Tema tütar, [[Lydia Jannsen]] oli luuletaja ja
==Tähtsamad daatumid==
23. rida:
*[[1868]] – [[teoorjus]]e kaotamine, vilja[[ikaldus]] ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos
*1868–1870 – C. R. Jakobsoni [[kolm isamaa kõnet]]
*[[1869]]
*[[1870]]
*1870
*1870–1871 – asutati esimesed [[põllumeeste selts]]id
*[[1872]]–[[1893]] – [[Eesti Kirjameeste Selts]]i asutamine
|