Redaktsioon: 10. veebruar 2021, kell 22:04 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust →‎Füüsikalised omadused ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. märts 2021, kell 06:56 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: ==Keemilised omadused== [[Molekul]] on aine kõige väiksem osake, milles säilivad tema [[keemilised omadused]] ([[~~Inertgaasid~~inertgaasid]]e puhul on aine kõige väikseimaks osakeseks siiski üldjuhul aine [[aatom]]). Aine keemilised omadused ilmnevad ''molekulide'' [[keemiline reaktsioon\|keemilistes reaktsioonides]], milles muutub aine keemiline olemus. Keemilised omadused on aluseks ainete [[keemianomenklatuur\|klassifitseerimisel]], näiteks [[metallid]], [[halogeenid]], [[happed]], inertgaasid, [[alkoholid]], [[alkeenid]], [[areenid]] jne. Mingit aineklassi iseloomustavad vastavale ainegrupile ühised keemilised omadused. Aine keemilised omadused on tema keemiline stabiilsus, [[reaktsioonivõime]], [[oksüdatsioon\|oksüdeeruvus]], [[happesus]], [[aluselisus]], [[toksilisus]], [[bioaktiivsus]] jne. Aine keemilisi omadusi saab kindlaks teha mõjutades seda keemiliselt. Keemilisi omadusi määratakse tihti klassikalise keemilise [[analüütiline keemia\|analüüsi]] meetoditega nagu [[mahtanalüüs\|maht-]] ja [[kaalanalüüs]]. ==Füüsikalised omadused== [[Füüsikalised omadused]] on ''[[molekul]]ide kogumile'' omased mõõdetavad suurused (~~Täpsustuseks olgu mainitud, et~~täpsustuseks: ka siin võib eraldi vaadelda inertgaase, millede füüsikalised omadused, näiteks [[valguse neeldumine]] avalduvad aatomite, mitte molekulide omadustena. Samuti on igale keemilise elemendi aatomile ainuomane karakteerne ~~röntgenkiirgus~~röntgenikiirgus, mis on konkreetse keemilise elemendi aatomi, mitte molekuli või molekulide kogumi omadus). Need ei ole seotud aine keemilise muundumisega. Füüsikaliste omaduste erinevused võimaldavad [[lahutusmeetodid\|segude koostisosi lahutada]] neid keemiliselt muundamata (näiteks [[destillatsioon]], [[ekstraktsioon]] jt). Ainete segu iseloomustamisel on oluline komponentide suhteline sisaldus ([[kontsentratsioon]]). Aine füüsikalised omadused on [[sulamistäpp]], [[keemistäpp]], [[tihedus]], [[murdumisnäitaja]], [[elektrijuhtivus]], [[soojusjuhtivus]], [[soojusmahtuvus]], [[sulamissoojus]], [[lahustuvus]], [[Valguse neeldumine\|absorptsioon]], [[spektroskoopia\|spektraalkarakteristikud]] jt. Mitmed aine füüsikalised omadused sõltuvad mõõtmistingimustest nagu [[temperatuur]], [[rõhk]], [[agregaatolek\|faasiolek]] jm. Puhaste ainete jaoks on käsiraamatutest leitavad ainele iseloomulikud kindlatel tingimustel määratud füüsikalised karakteristikud nagu [[tihedus\|d<sub>4</sub><sup>20</sup>]], [[murdumisnäitaja\|n<sub>D</sub><sup>20</sup>]], [[sulamistäpp]] ja [[keemistemperatuur]] teatud rõhul jt. ==~~Teisi~~Muid määratlusi== Iseloomulik ehk karakteerne omadus on ainele iseloomulik keemiline või füüsikaline omadus, mis aitab aineid identifitseerida ja klassifitseerida. Karakteerne omadus ei sõltu aine hulgast, olgu see väike või suur. Kaasuvad ehk teisesed omadused on objekti keemilistest või füüsikalistest omadustest tulenevad omadused. Näiteks silmaga nähtav [[värvus]] tuleneb [[valguskiirgus]]e neeldumisest või peegeldumisest. Materjalide korral on olulised ka kaasuvad omadused (tugevus, tulekindlus, elastsus, [[oktaanarv]]). Bioloogiline omadus on aine keemiline või füüsikaline omadus, millel on oluline tähtsus eluslooduses, eelkõige toime elusorganismidele. Näiteks [[organoleptilised omadused]] nagu värvus või lõhn tulenevad füüsikalistest omadustest. Keemilis-bioloogiliste omaduste põhjal jagatakse ained [[toksilisus\|toksilised]], [[kantserogeenid\|kantserogeensed]], anti[[mikroob]]sed ja teised [[bioaktiivne aine\|bioaktiivsed]] ained ([[ravimid]], [[hormoonid]], [[vitamiinid]], [[ensüümid]]). Bioloogilisi omadusi mõjutab molekulide kolmemõõtmeline struktuur: käeliste ([[kiraalsus\|kiraalsete]]) [[stereoisomeer]]ide bioaktiivsus võib oluliselt erineda. Füüsikalis-keemilised omadused. :1. Näiteks [[muld\|mulla]] füüsikalis-keemilised omadused on mulla füüsikalised ja keemilised omadused. 23. rida: aine [[kontsentratsioon]]i või kontsentratsiooni muutuse määramine füüsikalis-keemilise analüüsi ([[instrumentaalanalüüs]]i) meetoditega. Mõõdetakse mõne füüsikalise omaduse ([[elektrijuhtivus]], [[tihedus]], [[viskoossus]], kiirguse neeldumine jm) sõltuvust kontsentratsioonist. [[spektroskoopia]] meetodid võimaldavad registreerida aine ja [[elektromagnetkiirgus]]e vastastikuse toime resultaadi, [[molekulaarspektroskoopia\|molekulaarspektri]]. Saadakse neeldumis- või kiirgusspekter, mis on aine keemilise ehitusega seotud ainele iseloomulik kahemõõtmeline diagramm (aine spekter). Materjalide omadused on keemilised või füüsikalised omadused ja kaasuvad omadused, mis on olulised selle materjali kasutusalal. Näiteks materjali koostis, [[homogeensus]], [[korrosioon]]ikindlus, tulekindlus, [[põlemissoojus]], [[elektrijuhtivus]], [[soojusjuhtivus]], tugevus, elastsus, kütuse [[kütteväärtus]], [[oktaanarv]] jt. :[[Nanoosakesed]] ilmutavad tihti ootamatuid omadusi. 33. rida: [[Keemilised omadused]] [[Lahutusmeetodid]] [[Ohtlik aine]], [[~~Ohtlik~~ohtlik kemikaal]], [[~~Ohtlik~~ohtlik vedu]] [[RoHS-i direktiiv]] [[Vedelike füüsikalised omadused]]

Aine omadused: erinevus redaktsioonide vahel