Württembergi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
osa keelevigu
2. rida:
{{Viitamata|kuu=jaanuar|aasta=2018}}
{{Infobox Endine riik
|nimi = Württembergi kuningriik<br>''Königreich Württemberg''
|lipp = [[Pilt:Flagge Königreich Württemberg.svg|125px]]
|lipp-tekst = [[Württembergi kuningriigi lipp]]
38. rida:
Saabus rahuaeg ja kuningriigi olukord, selle haridus, põllumajandus, kaubandus ja majandus paranesid. Nii avalikus kui ka erasektoris aitas Wilhelmi kokkuhoidlikkus parandada riigi purustatud rahandust. Württembergi kaasamine Saksa [[Zollverein|tolliliitu]] ja [[raudtee]]de ehitamine edendasid kaubandust.
 
[[1848. aasta revolutsioonid|1848. aasta revolutsiooniline liikumine]] ei jätnud Württembergi puutumata, kuigi riigis ei leidnud aset vägivalda. Wilhelm pidi ametist vabastama [[Johannes Schlayer]]i (1792–1860) ja teised ministrid ning kutsuma võimule palju vabamate mõtetega mehe, ühendatud Saksamaa pooldaja. Wilhelm kuulutas välja [[Demokraatia|demokraatliku]] põhiseaduse, kuid kohe kui liikumine vaibus, vabastas ta liberaalsed ministrid ametist ja oktoobris 1849 tuli Schlayer koos oma kaaslastega tagasi võimule. Sekkudes populaarse valimisõigusega õnnestus kuningal ja tema ministritel aastal 1851 kokku panna truualamlik Maapäev, et kaotada aastast 1848 pärit õigused. Sel viisil taastasid võimud 1819. aasta põhiseaduse ja võim läks bürokraatide kätte. [[Konkordaat]] [[paavst]]iga osutus peaaegu viimaseks toiminguks Wilhelmi pikal valitsemisajal, kuid Maapäevmaapäev loobus lepingust.
 
=== Karl I ===
[[Pilt:Meyers b16 s0772a.jpg|thumb|Württembergi kuningriigi ja [[Hohenzollerni provints]]i kaart aastal 1888.]]
 
Juulis 1864 järgnes [[Karl I (Württemberg)|Karl I]] (1823–1891, valitses 1864–1891) oma isale Wilhelmile kuningana ja seisis peaaegu kohe silmitsi märkimisväärsete raskustega. Võitluses Austria ja Preisimaa vahel ülemvõimu eest Saksamaal oli Wilhelm järjekindlalt Austria poolel ja uus kuningas jätkas seda poliitikat. Aastal 1866 haaras Württemberg relvad Austria poolel [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]], kuid kolm nädalat pärast [[Königgratzi lahing]]ut (3. juuli 1866) said liitlased [[Tauberbischofsheim]]is lõplikult lüüa ja riik langes Preisimaa armu alla. Preislased okupeerisid Württembergi põhjaosa ja pidasid augustis 1866 rahuläbirääkimisi; Württemberg maksis hüvitist 8 000 000 [[Württembergi kulden|kuldnat]] ning sõlmis vallutajaga salajase ründe- ja kaitse[[Rahvusvaheline leping|lepingu]]. Württemberg oli osaline [[Peterburi deklaratsioon (1868)|Peterburi deklaratsioonis]].
66. rida:
* täiskasvanud veresugulastest vürstidest
* aadliperekondade peadest, krahvist (Graf) alates
* piirkondade esindajatest (Standesherrschafien), kes valdasid hääli vanal Saksa keiserlikul Riigipäevalriigipäeval või kohalikel maapäevadel
* kuninga nimetatud liikmetest (mitte rohkem kui 6)
* 8 liikmest rüütlite hulgast
* 6 kiriklikust aukandjast
* [[Tübingeni ülikool]]i esindajast
* Stuttgardi Tehnikaülikoolitehnikaülikooli esindajast
* 2 äri ja tööstuse esindajast
* 2 põllumajanduse esindajast
* 1 käsitööliste esindajast.
 
Alamkoda ehk saadikutekoda (''Abgeordnetenhaus'') koosnes 92 liikmest:
 
* 63 haldusjaotuste (''Oberamtsbezirke'') esindajast
* 6 Stuttgardi esindajast, valitud proportsionaalselt
* 6 esindajast peamistest provintsilinnadest
* 17 liikmest kahest valimispiirkonnast (''Landeswahlkreise''), valitud proportsionaalselt
 
Kuningas nimetas ülemkoja presidendi; pärast 1874. aastat valis alamkoda omale esimehe. Mõlema koja liikmed pidid olema vähemalt 25 -aastased.
 
Württembergi saadikutel oli kuueaastane ametiaeg; kõik vähemalt 25 -aastased meessoost kodanikud valdasid [[hääleõigus]]t.
 
Kõrgeim täitevvõim kuulus Riigiministeeriumileriigiministeeriumile (''Staatsministerium''), koosnedeskuhu kuuestkuulus ministristkuus ministrit: justiits-, välis- (kuninglik majapidamine, raudteed, post ja telegraaf), sise-, religiooni- ja haridus-, sõja- ja rahandus-rahandusminister.
 
Kuningriigis oli ka Riiginõukoguriiginõukogu, koosnedesmis koosnes ministritest ja mõnest nimetatud nõunikust (''wirkliche Staatsräte''), kes nõustasid valitsejat. Erilise ülemkohtu (''Staatsgerichtshof'' (mis, toimis põhiseaduse valvurina) kohtunikud said ametisse osaliselt valimise kaudu kodades ja osaliselt kuninga poolt nimetatuna. Mõlemal kojal oli õigus esitadaavaldada [[umbusaldus]]t ministritele.
 
Kuningriik koosnes neljast valitsusringkonnast (''Kreise''), mis jagunesid 64 alajaotuseks (''Oberamtsbezirke''), mida juhtis pealik (''Oberamtmann''), keda aitas kohalik nõukogu (''Amtsversammlung''). Valitsus (''Regierung'') juhtis kõiki nelja ringkonda.
 
=== Religioon ===
Võim kirikute üle kuulus kuningale. Nii kaua, kui ta kuulus protestantlikku kirikusse, oli kuningas selle vaimulike õiguste eestkostja. Protestantlikku kirikut kontrolliti (religiooni- ja haridusministri alluvuses) [[konsistoorium]]i ja [[sinod]]i poolt. Konsistoorium koosnes presidendist, 9 nõunikust ja 6 [[prelaat|prelaadist]] kuuest peamisest linnast. Sinod koosnes esinduskogust, milles olid nii ilmalikud kui ka vaimulikud liikmed.
 
Katoliku kirik kuningriigis allus [[Rottenburg am Neckar|Rottenburg]]i piiskopile [[Freiburg]]i peapiiskopkonnas. Poliitiliselt kuuletus see katoliku nõukogule, mille nimetas valitsus.
101. rida:
 
=== Haridus ===
Kuningriik nõudis üldist kirjaoskust (lugemine ja kirjutamine) alates 10. eluaastast. Kõrghariduse andmine toimus [[Tübingen]]i ülikoolis, Stuttgardi Tehnikaülikoolistehnikaülikoolis, Stuttgardi veterinaariakolledžis, Stuttgardi ärikolledžis ja Hohenheimi põllumajanduskolledžis. Gümnaasiumid ja teised koolid asusid suuremates linnades, samas oli igas omavalitsuses põhikool. Palju koole ja kolledžeid oli naistele. Württembergis oli ka [[viinamarjakasvatus]]e kool.
 
=== Armee ===
110. rida:
=== Rahandus ===
 
Aastani 1873 kasutas kuningriik ja mõned naaberriigid [[valuuta]]na [[Württembergi kulden|"kuldnat"]]. Aastast 1857 võeti selle kõrval käibele ''[[Vereinsthaler]]'' ja aastast 1873 asendati mõlemad [[Kuldmark|kuldmargaga]].
 
Riigi tulud aastatel 1909–1910 olid ligikaudu 4 840 520 naela, peaaegu tasakaalus kuludega. Umbes kolmandik tuludest tuli raudteest, metsast ja kaevandustest; umbes 1 400 000 naela otsestest maksudest; ja ülejäänud kaudsetest maksudest, postiteenusest ja muudest asjadestmujalt.
 
Aastal 1909 moodustas riigivõlg 29 285 335 naela, millest rohkem kui 27 000 000 naela tuli raudtee ehitusest.
146. rida:
Rahvastiku keskmine aastane kasv aastatel 1900–1905 oli 1,22%. 8,5% sündidest toimus väljaspool sbielu.
 
VastavaltReligiooni religioonilejärgi oli 1905. aasta paiku ligikaudu 69% rahvastikust protestandid, 30% katoliiklased ja ligikaudu 0,5% judaistid. Protestandid olid ülekaalus [[Neckar]]i, katoliiklased [[Doonau]] ringkonnas.
 
Inimesed loodesloodepiirkonnas olid [[alemannid|alemanni]], kirdes [[Frangimaa|frangi]] ning keskel ja lõunas [[Švaabimaa|švaabi]] päritolu.
 
Aastal 1910 töötas 506 061 isikut põllumajanduses, 432 114 tööstuses ning 100 109 kaubanduses ja äris.