Redaktsioon: 25. mai 2020, kell 09:20 redigeeri LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3553 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. märts 2021, kell 19:42 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Amorfne aine''' on niisugune [[tahkis]]e esinemisvorm, mis on täiesti [[isotroopia \|isotroopne]], s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees. '''Amorfsus''' ([[kreeka keel]]es ''amorphos'' ilma kujuta, vormitu) on tahkete ainete niisugune [[aine olek\|olek]], millel erinevalt [[kristallistruktuur \|kristallilisest olekust]] puudub korrastatud ja regulaarselt korduv paigutus. Amorfse aine [[aatom]]ite või [[molekul]]~~ite~~ide paigutuse korrapära – lähikorrastatus – ilmneb üksnes mikroskoopilisel tasemel, s.t väga väikestes piirkondades (kuni 1 [[nanomeeter \|nm]] ulatuses).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia\|ENE]] 1. köide, 1985</ref> Amorfne olek võib olla omane nii lihtsatele [[keemiline ühend \|ühenditele]] (näiteks [[klaas]]) kui ka [[kõrgmolekulaarsed ühendid \|kõrgmolekulaarsetele ühenditele]] ([[orgaaniline klaas]], [[kummi]], [[kautšuk]], [[vaik \|vaigud]]). Tahkeid amorfseid aineid võib vaadelda suure [[viskoossus]]ega vedelikena. Neil puudub kindel sulamistemperatuur: soojendamisel nad pehmenevad ja lähevad ilma [[faasisiire \|faasisiirdeta]] üle vedelasse olekusse.<ref name="EE"/>

Amorfne aine: erinevus redaktsioonide vahel