Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
30. rida:
Samaaegselt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Pärnu–Valga raudtee]] ehitusega ehitati [[Mõisaküla]]–[[Viljandi]] kitsarööpmeline harutee (algselt [[Laatre–Viljandi raudtee|Laatre–Viljandi kitsarööpmeline harutee]]), mis avati ajutiseks liikluseks [[31. jaanuar]]il ja alaliseks liikluseks [[1. august]]il 1897.
 
[[1898]]. aastal hakati pikendama kitsarööpmelist raudteed [[Viljandi]]st [[Tallinn]]a. Uue tee valmimiselValmimisel kujunes see peamiseks teeks ja raudtee hakkas kandma nime Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee, sellal kui [[Mõisaküla]] ja [[Valga]] vaheline lõik kujunes nüüd haruteeks. Aastal 1899 sõitis esimene rong sellel uuel teel Tallinnast [[Hagudi]]sse, järgmise aasta suvel avati liikluseks kogu uus 166 kilomeetri pikkune tee, sügisel ka [[Türi]]lt [[Paide]]sse viiv harutee.<ref>Mehis Helme, '''Eesti raudteede 100 aastat''', lk 26</ref>
 
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu–Valga reisirong alates Mõisakülast [[Läti]] territooriumi, mistõttu oli mitu korda päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitust alustati 1939. aastal, kuid see jäigijäi lõpetamata.<ref>http://www.mulgirailway.com/start.html</ref>
<ref>http://www.mulgirailway.com/start.html</ref>
[[Pilt:Viljandi raudteejaam 2.jpg|pisi|Viljandi raudteejaam]]