Kose (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel

Asumi vanim asustus on Lükati küla või hajatalu (''Kreyenberg''), mida on seostatud Väo veskiga. Lükati (Luckade) nime mainiti 15. sajandi esimese poole kirjalikes allikates kohanimena. Keskaegne Varsaallika talu, kus kasvatati linna tööhoovi hobuste varssasid, on samuti vana asustus. Varsaallika talu kuulus [[Väo mõis|Väo mõisale]] ning on tõenäoliselt vahepeal asukohta vahetanud, sest eri Rootsi-aegsetel plaanidel on talu asukoht erinev. Mõlema talu nimed on jäädvustatud Kose allasumitena ja ka tänavanimedes.<ref name=":0" />

 

 

Kose suvemõisast hakati alates 1875. aastast eraldama suvilakrunte, kuhu mitmed baltisakslased rajasid oma villad (nt Annenhofi, Marienwaldi, Tannenrode villa). Seda piirkonda hakati hiljem kutsuma Vana-Koseks.<ref name=":0" />

Uus-Kose või [[Kose-Kallaste]] on rajatud enne I maailmasõda. 1912. aastal eraldati Väo mõisast maa-ala, mis jagati osadeks ning anti rendile. Kose-Kallastes (hilisem Varsaallika allasum) kujunes välja Kose-Kallaste Ühing, mis tegeles ehitus- ja heakorrastustööde korraldamisega. Kose-Kallaste krundiomanike seas oli selliseid nimekaid Eesti seltskonnategelasi nagu [[Konstantin Päts]], [[Ernst Peterson-Särgava]], [[Johannes Tabur]] jm.<ref name=":0" />

 

 

Aastatel 1933–1937 tegutses Kose asumi Raku talus hõberebasekasvandus, mis viidi 1937. aastal uude asukohta [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maanteel]]. Sinna tekkis uus asula, mis hakkas samuti Raku nime kandma.<ref name=":0" />