Toomemägi: erinevus redaktsioonide vahel

Tarbatu vallutamine [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väe poolt [[1224]]. aastal oli [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eesti alal peetud võitluste]] üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati [[Tartu linnus|muinaslinnuse]] varemetele kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ning Toomemäest sai [[Tartu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas [[Tartu toomkirik]] (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas [[pildirüüste]] ja [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] toimusid Toomemäe ümber suuremahulised mullatööd, rajati mitu [[bastion]]i ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat [[vallikraav]]i.

 

Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri. [[Tartu ülikool]]i taasasutamise järel [[1802]]. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]] ja piiskopilinnuse asukohale [[Tartu Tähetorn|Tartu tähetorn]]. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukoguks]].