Redaktsioon: 12. juuli 2019, kell 14:53 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 758 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. september 2020, kell 11:37 redigeeri eemalda Kk (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 683 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
20. rida: Päriskonnalisi nimetatakse sageli lihtsalt '''konnadeks''' (laiemas mõttes, kitsamas mõttes peetakse konnade all silmas perekonda [[konn (perekond)\|konn]] (''Rana'')). ==Levik== Päriskonnaliste selts jaguneb kolme alamseltsi: ''[[Archaeobatrachia]]'', ''[[Mesobatrachia]]'' ja ''[[Neobatrachia]]''.▼ "[[Loomade elu]]" jagab päriskonnalised viide [[alamselts]]i, lähtudes [[selgroolüli]]de liigestumise iseärasustest: [[kaksilohulised]] (''Amphicoela''), [[tagalohulised]] (''Opisthocoela''), [[erilohulised]] (''Anomocoela''), [[eeslohulised]] (''Procoela'') ja [[võõriklohulised]] (''Diplasiocoela''). Raamat eristab 19 [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] ja 176 [[perekond (bioloogia)\|perekonda]]. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 52, 53</ref>▼ Päriskonnalised on levinud kõigis maailmajagudes peale Antarktise. Nad puuduvad üksnes [[Põhja-Jäämeri\|Põhja-Jäämere]] saartel ja rannikul ning mõnel ookeanisaarel, näiteks Uus-Meremaa [[Lõunasaar]]el. Nad vajavad eluks niiskust, mistõttu neid ei ela ka [[Sahara]]s ega [[Araabia poolsaar]]e põhja- ja keskosas, kus on nende jaoks liiga kuiv. ==Fülogenees== Ürgseimate päriskonnaliste jäänused on leitud Põhja-[[Madagaskar]]i alam[[triias]]e ladestikust. Need kuulusid konnale ''Protobatrachus massinoti'', kes oli umbes 10 cm pikk ja 16 selgroolüliga. Sealjuures olid kõik kerepiirkonna lülid peale esimese [[roie]]tega (näiteks eeslohulistel ja võõriklohulistel puuduvad roided üldse). 3 sabalüli paiknesid lühikeste [[niudeluu]]de vahel. [[Küünarluu\|Küünar-]] ja [[kodarluu]], samuti [[sääreluu\|sääre-]] ja [[pindluu]] polnud veel omavahel kokku kasvanud. <ref name="Loomade elu"/> 46. rida ⟶ 44. rida: == Paaritumine == Konnade omapärast paaritusasendit [[kopulatsioon]]il nimetatakse [[ampleks]]iks. ==Süstemaatika== ▲Päriskonnaliste selts jaguneb kolme alamseltsi: ''[[Archaeobatrachia]]'', ''[[Mesobatrachia]]'' ja ''[[Neobatrachia]]''. ▲"[[Loomade elu]]" jagab päriskonnalised viide [[alamselts]]i, lähtudes [[selgroolüli]]de liigestumise iseärasustest: [[kaksilohulised]] (''Amphicoela''), [[tagalohulised]] (''Opisthocoela''), [[erilohulised]] (''Anomocoela''), [[eeslohulised]] (''Procoela'') ja [[võõriklohulised]] (''Diplasiocoela''). Raamat eristab 19 [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] ja 176 [[perekond (bioloogia)\|perekonda]]. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 52, 53</ref> ===Sugukondi== ''[[Hylidae]]'' ''Ranidae'' – [[konlased]] == Viited ==

Päriskonnalised: erinevus redaktsioonide vahel