Joaoru: erinevus redaktsioonide vahel

Joaoru linnaosa areng on seotud 1870. aastal ehitatud [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Peterburi-NarvaPeterburi–Narva raudtee]]ga ning [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tegevusega. Kreenholmi vabriku juurde Narva jõe läänepoolsele kaldale rajati paralleelselt vabrikuhoonetega teenistujate ja tööliste asum. Kreenholmi vabriku asum oma infrastruktuuriga moodustas omamoodi sateliitlinnasatelliitlinna Narvale. Administratiivselt oli Joaorg 20. sajandi alguses Kreenholmi Manufaktuuri tööliste linnaosa, alates 1917. aastast kuulus Joaorg Narva kesklinna alla<ref>[http://www.narvagate.eu/est/ajalugu.html Ülevaade piirkonna kujunemise ja ehituse ajaloost.], www.narvagate.eu</ref>.

mis oli Narva linna territooriumil üks suuremaid tootmisettevõtteid enne [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimene maailmasõda]]. Malmivalu tehas tootis malmist veetorusid. Ülejäänud Joaorus olid eramajad õuede ja aiamaadega, Narva linna lõunakülje ja raudtee vahel väljakujunenud [[Joaoru eeslinn]]a peatänavaks oli lõuna poole viiva vana tee osa (praegune [[Aleksander Puškini tänav]]). Joaoru eeslinna kavandati Kreenholmi manufaktuuri töötajate elamud ja püstitati luteriusu Aleksandri kirik ja Kulgu tehases valminud erivärvilistest tellistest apostliku õigeusu [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]].

Joaoru linnaosa elanikkonna moodustasid algselt Narva suurvabrikute töölised. 251919. aprillaasta 191925. aastalaprillil [[Viru rinne|Viru rindel]] toimunud Punaarmee poolse suurtükitulega süttis linnaosa ja hävines ca 200paarsada elumaja<ref>[https://dea.digar.ee/page/pohjakodu/1942/04/25/3 Enamlaste esimesi hävitustöid Narvas], Põhja Kodu, 25 aprill 1942</ref>,<ref>[https://dea.digar.ee/article/esmaspaev/1939/04/22/30 20 a. Narva Joaoru tulemöllust.], Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 16, 22 aprill 1939</ref>. 1924. aastal suleti Joaorus asunud D. [[Dmitri Zinovjevi masinatehas|Zinovjevi masinatehas]] ja selle ruumides avati [[Narva Linna Tööstuskool]]. Tööstuskooli hooned põlesid aga maha 1940. aastal.

1936. aastal avasid Rootsi prints [[Gustaf VI Adolf|Gustaf Adolf]] ja krahv [[Folke Bernadotte]], [[Rootsi lõvi mälestusmärk|Rootsi lõvi mälestusmärgi]], mäletamaks Põhjasõda [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]ut. Aastail 1936–1938 ehitati Joaoru jäärakusse linnaarhitekt insener [[Erich Otting]]u projekti alusel supelpaviljon, mis avati 1938. aastal.