Kaimri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
17. rida:
[[19. sajand]]i teisel poolel töötas külas apostliku [[õigeusu abikool]], mis lõpetas tegevuse [[1872]]. aastal. [[20. sajand]]i algul asus külas Kaimri külakool, mis [[1914]]. aastal ühendati [[Tiinuse mõis|Tiinuse]] külakooliga [[Anseküla]] külakooliks.
 
Küla kuulus pikalt Abruka mõisa alla. SajandeidPikka aega kandis 40% külaelanikest oli perenimegaperekonnanime Vinn (või nende sugulased) (Kaimer järgi 2. kohal), kes olid valdavalt [[õigeusk]]u. Sõjaeelsel ajal, 1939. aastal sündis Kaimri küla Kalda talus (aka Vinna-Kiida talu) sündis Eesti graafik [[Vello Vinn]], kellele pälvis 2015. aastal jätkuva popkunsti (6, 7) vaimsuse kandmise eest eesti graafikas anti 2015. aastal [[Kristjan Raua nimeline kunstipreemiapreemia]] (8). Vello Vinni vanaisa Jakov Vinn ehk Winna Jaak oli Kaimri õigeusu abikooli õpetaja ja [[Preester|preestri]] abi, maetud [[Massinõmme kalmistu|Massinõmme kalmistule]].
 
==Ajalugu==
Kaimrit on esmakordselt mainitud 1492. aastal kui ''Kaymer''. 18. sajandil oli külas lühiaegselt ka mõis.<ref>http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=kaimri&F=M&C06=et</ref> Vanasti kandsid Kaimri mehed pikki vildist vammuseid. Seepärast kutsuti neid pilkavalt ka ''vatman'''ideks.<ref>http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=7&f1=6&f2=1&m=22901&id=24681</ref>
Vanasti kandsid Kaimri mehed pikki vildist vammuseid. Seepärast kutsuti neid pilkavalt ka ''vatman''ideks.<ref>http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=7&f1=6&f2=1&m=22901&id=24681</ref>
 
===Kaimri (ja Lõpe) II maailmasõjas===