Alo Hoidre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida:
| Mõjutatud =
| Mõjutanud =
| Auhinnad =
}}
'''Alo Hoidre''' (aastani 1935 '''Horn''', õieti '''Aleksander'''; [[26. jaanuar]] [[1916]] [[Petrograd]] – [[2. oktoober]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[maalikunstnik]], raamatuillustraator, [[graafik (kunstnik)|graafik]].
35. rida:
1951. aastal osales Alo Hoidre koos [[Ott Kangilaski]], [[Richard Sagrits]]a, [[Richard Kaljo]], [[Edith Paris]]ega [[Fr. R. Kreutzwald]]i "[[Kalevipoeg|Kalevipoja]]" illustreerimisel. Eesti NSV 10. aastapäevaks ilmunud suurejoonelisust taotlenud väljaande kujundamisel kasutati tol ajal väga soositud ja levinud kollektiivse töö meetodit. Vahetiitlid ja vinjetid valmistas Richard Kaljo, vahetiitlite ornamentaalse kujunduse tegi Edith Paris. Järjekordne "Kalevipoja" uustrükk avaldati Fr. R. Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeva puhul ilmunud viieköitelises teoste sarjas 1953. aastal koos eelnevalt mainitud kunstnike illustratsioonidega.
Hilisemas loomeeas, olles tagasi tõmbunud tellimustöödest ja pedagoogipraktikast kunstiinstituudis, avaldus Hoidre maalijaisiksus hedonistlikes elurõõmsates kompositsioonides. 1980. aastatel ja 1990. aastate algul katsetas kunstnik erinevaid materjale ja tehnikaid, maalides lõuendi kõrval vaskplaatidele, kartongile ja puule abstraktseid maale ja [[kollaaž]]e peamiselt enda jaoks, katsetades abstraktse kunsti erinevaid võimalusi. Maalitehniliselt ületas ta kõik endale seni seatud piirid, kasutas ootamatuid võtteid ja materjale. Aktiivsest elust tagasi tõmbunud kunstniku loodu seas leidub tõelisi maalilisi pärleid. Hoidre hilisloomingu koloriit on küllastatult rikkalik ja sügav, teemad inimeksistentsi põhiprobleeme uurivad. Maalide pealkirjad olid kõnekad: "Kirgastumine", "Selginemine". 1971. aastal valminud töö "Selgimine" on avamänguks 1990. aastate algul saabunud tunnustusele, mis tõi kunstnikule ka [[Kristjan
Üks suund Hoidre loomingus on seotud grotesksete, poolabstraktsete figuuridega, mida ta viljeles nii maalis kui ka graafikas. Maali puhul kasutas ta segatehnikat, näiteks kullavärvi, et muuta kompositsioon ilmekamaks ja atraktiivsemaks. Kunstnikuna mängis Hoidre oma töödes traagilisuse ja koomilisuse piirimail. Kompositsioon suplejatega näitab tema loomingu lõbusamat poolt.
89. rida:
*1969 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]
*1982 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]]
*1984
*1991 – [[Kristjan Raua preemia]]
==Kirjandus==
| |||