Teod: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
22. rida:
[[Pilt:Cepaea nemoralis (Linnaeus 1758).jpg|pisi|[[Salu-vööttigu]] (''Cepaea nemoralis'') on Eestis harilik liik]]
===Elupaik===
Tigude globaalne levila on väga lai, ulatudes Antarktika ja Arktika servaaladest troopikani. Nad on hästi kohastunud mitmesugusteks elutingimusteks ja asustavad kõiki loodusvööndeid. Kuigi maismaa- ja mageveeteod on pareminirohkem tuntud, elab kaks kolmandikku kirjeldatud teoliikidest [[meri|meres]], kus nad on lisaks [[ookean]]ide ja merede rannavöötmele asustanud ka süva- ja avamere.<ref name="Loomade elu" />
 
[[koda (zooloogia)|Kojaga]] maismaatigude jaoks on elupaigavalikul oluline koja ehituseks sobiva materjali olemasolu. Eelistatult on selleks [[lubjakivi|kaltsiumkarbonaat]], mistõttu eelistavad teod aluselise ja lubjarikka pinnasega kooslusi. Ka Eestis on täheldatud, et tigude arvukus ja mitmekesisus on suurem lubjarikkama aluspinnaga Põhja-Eestis kui Lõuna-Eestis.<ref name="EL" /> Lubjavaestes või happelise aluspinnaga piirkondades võib siiski leida erinevaid [[nälkjad|nälkjaid]] või õhukese valgulise kojaga tigusid.
37. rida:
 
===Sigimine ja areng===
Sigimine on suguline, esineb nii [[lahksoolisus]]t kui [[hermafrodiitsus]]t ehk liitsoolisust. Lahksooliste tigude sigimiselundkond on lihtsama ehitusega kui hermafrodiitidel.<ref name="abri" /> Mitmetel maismaatigudel esineb sigimiskäitumises iseäralik nähtus, nimegamida nimetatakse "[[armunooled|armunoolteks]]". Viljastamine võib olla kehasisene või -väline, sellele järgneb munemine. Embrüonaalse staadiumi järel toimuv areng võib olla [[moone (bioloogia)|moondega]] või [[otsene areng|otsene]]. Moondega areng esineb mere-elulistel tigudel, eristatakse vastsetüüpe, millest sagedaseimad on [[pärgvastne]] ehk trohhofoor ja [[purjukvastne]] ehk veeliger. Teod sigivad igal aastaajal siis, kui neile meeldib.
 
===Liikumine ja lima===