Vikipeedia

Tartu Mänguasjamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
19 800 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Spielzeugmuseum tartu.jpg|pisi|Tartu Mänguasjamuuseumi maskott karu Lillekäpp]]
[[Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääshoone Lutsu 8, 20. september 2011.jpg|pisi|Tartu mänguasjamuuseumiMänguasjamuuseum, Lutsu 8 hoone peasissepääs, 2011]]
[[Pilt:Moto Tartu mänguasjamuuseumi ukse kohal, Lutsu 8 Tartus, 20. september 2011.jpg|pisi|Detail Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääsu kohal, 2011]]▼
'''Tartu Mänguasjamuuseum''' avati [[28. mai]]l [[1994]] [[Tartu Linnavalitsus]]e kultuuriosakonna allasutusena.
 
Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksi kuuluvad hooned Lutsu 2, Lutsu 4 ja Lutsu 8, lisaks ka aadressita maja Lutsu 8 õuel, nn õuemaja. Kõik hooned on omavahel ühendatud galeriidega.▼
[[Muuseum]] asus algul [[Toomemägi|Toomemäe]] nõlval eramaja (nn [[Grenzsteini maja]]) keldriruumides ja väikses õuemajas aadressiga [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 1.▼
 
2003. aasta lõpul kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja [[Lutsu tänav]] 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba.▼
 
2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis tehtud [[nukufilm]]ide tegelasi ja [[rekvisiit]]e ning [[joonisfilm]]ide kavandeid. ▼
Hoone teisel korrusel korraldatakse mänguasja- ja nukuteemalisi ajutisi näitusi.
 
2010. aastast tegutseb aadressil Lutsu 2 mänguasjamuuseumi teatrimaja [[Teatri Kodu]], kus lapsed saavad vaadata etendusi, teha ise nukuteatrit ning osa võtta põnevatest teatri- ja mänguasjateemaga seotud tegevustest. Teatri Kodu keldris on mehaaniline nukuteater ja väike muuseumiosa, maja teisel korrusel asub Lastestuudio.▼
 
== Ajalugu ==
 
Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eellaneeelkäija oli [[Tartu Linnamuuseum|Tartu Linnamuuseumi]] 1. detsembrildetsembrist 1990 avatudkuni jamärtsini 1991. aasta märtsini [[Tartu Linnamuuseum]]is ülevalavatud olnud näitus "Mängime koos". Näituse panidkuraatorid kokkuolid [[Meeri Säre]], [[Tiia Toomet]] ja [[Mare Hunt]], kes selleks tarbeks kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama selleks tarbeks oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui ka täiskasvanutele näidata, et eri aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunalsuunas.
 
Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nukumuuseumina) asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu Linnavalitsuslinnavalitsus|Tartu linnavalitsuselt]]elt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.
 
Tartu Mänguasjamuuseum avati Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina 28. mail 1994 Tartus, Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressigaaadressil Lai 1, Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina. Muuseumi loojad olid Meeri Säre, Mare Hunt ja Tiia Toomet. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor [[Triin Vaaro]].
 
2003. aasta lõpullõpus kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. Samal ajal anti muuseumi käsutusse kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid.
 
2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt [[Nukufilm]] kingituseks saadud haruldane kollektsioon Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis ([[Ülikooli tänav]] 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite etenduste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast.
 
30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja [[Teatri Kodu]] (Lutsu 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja teatrinukkude muuseum. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest.
 
== Maskott ==
31. rida ⟶ 23. rida:
Tartu Mänguasjamuuseumi maskott on karu Lillekäpp. Triibulise rahvariideseelikuga [[mängukaru]] õmbles 1994. aastal muuseumi avamise aegu rahvusliku käsitöö eriala üliõpilane Kai Maser. Karule nime leidmiseks kuulutati ajalehes [[Postimees]] välja konkurss. Selle võitis 5-aastane tüdruk Käbi Stolovitš, kes pakkus nimeks Lillekäpp, kuna karu käpad olid õmmeldud lillelisest riidest.
 
Lillekäpp on aja jooksul esinenud nii televisioonis kui ka lasteüritustel, temast on kirjutatud raamatuid ja joonistatud kaarte, tema kujutist kasutatakse muuseumi templil ja ametlikel paberiteldokumentidel ning ta on üles astunud ka Teatri Kodu omalavastuses "Öö mänguasjamuuseumis".
 
== Ekspositsioon ==
43. rida ⟶ 35. rida:
== Muuseumipedagoogika ==
 
Nii mänguasjamuuseumismuuseumis kui ka teatrimajas toimuvad lasteprogrammid, koolivaheaja töötoad, teemaekskursioonid, meisterdamiskursused ja huviringid.
 
Lutsu 8 hoone teisel korrusel asub mängutuba, mis on mõeldud lastele ja vanematele üheskoos aja veetmiseks, gruppe võetakse mängutoas vastu ainult kokkuleppel. Mängutoas saab mängida arendavate mänguasjade ja lauamängudega, lehitseda lasteraamatuid, proovida selga kostüüme ning sisustada nukumaju. Mängutoas tehakse ka muuseumiprogramme ja peetakse laste sünnipäevi.
71. rida ⟶ 63. rida:
Tartu Mänguasjamuuseumi juures on temaatiline käsiraamatukogu, mis on uurijatele kasutamiseks avatud. Mänguasjahuvilised saavad Eestis toodetud mänguasjadega tutvumiseks kasutada ka digiarhiivi.
 
2016. aasta seisuga on mänguasjamuuseumi kogudes kokku 2469424 694 museaali ja 1387 abifondi eset. 
 
== Hooned ==
 
▲[[Muuseum]]Tartu Mänguasjamuuseum asus algul [[Toomemägi|Toomemäe]] nõlval eramaja (nn [[Grenzsteini maja]]) keldriruumides ja väikses õuemajas aadressigaaadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 1.
▲Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksi kuuluvad hooned Lutsu 2, Lutsu 4 ja Lutsu 8, lisaks ka aadressita maja Lutsu 8 õuel. Kõik hooned on omavahel ühendatud galeriidega.
 
▲2003. aasta lõpullõpus kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja aadressil [[Lutsu tänav|Lutsu]] 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba.
 
▲2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis tehtud [[nukufilm]]ide tegelasi ja [[rekvisiit]]e ning [[joonisfilm]]ide kavandeid. Hoone teisel korrusel korraldatakse mänguasja- ja nukuteemalisi ajutisi näitusi.
 
▲2010. aastast tegutseb aadressil Lutsu 2 mänguasjamuuseumiTartu Mänguasjamuuseumi teatrimaja [[Teatri Kodu]], kus lapsed saavad vaadata etendusi, teha ise nukuteatrit ning osa võtta osa põnevatest teatri- ja mänguasjateemaga seotud tegevustest. Teatri Kodu keldris on mehaaniline nukuteater ja väike muuseumiosa, maja teisel korrusel asub Lastestuudio.
 
=== Lutsu 8 ===
[[Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi hoone Lutsu 8peasissepääs, 20. september 2011.jpg|pisi|Tartu mänguasjamuuseumi Lutsu 8 hoone peasissepääs, 2011]]
▲[[Pilt:Moto Tartu mänguasjamuuseumi ukse kohal, Lutsu 8 Tartus, 20. september 2011.jpg|pisi|Detail Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääsu kohal, 2011]]
Tartu Mänguasjamuuseumi maja Lutsu 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puitehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii [[Barokk|hilisbaroki]] kui ka [[klassitsism]]i stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on tänasenipraeguseni säilinud [[mantelkorsten]], rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja [[Karniis|puitkarniis]]. Majas on olnud kaks [[anfilaad]]i, mis on ka praegu kohati jälgitavad.
 
19. sajandi I veerandil tegutses hoones [[Tartu kreiskoolKreisikool]], kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja erakätesseeraomandisse, millele järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja [[Klassitsism|klassitsistliku]] esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, krohviti laed ja seinad krohviti, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder.
 
19.–20. sajandi vahetusel jagati hoone väiksemateks korteriteks ning majale lisati hoovipoolsed juurdeehitised, mis on nüüdseks lammutatud. 20. sajandi jooksul kasutati hoonet üürimajana, viimased elanikud lahkusid sellest 1990. aastate algupoolelalguses.
 
1998. aastal ostis Tartu linn vana maja Tartu Mänguasjamuuseumi asupaigaks. Hoone renoveeriti vastavalt 19. sajandi üldilmele aastatel 2002–2003.
89. rida ⟶ 88. rida:
=== Õuemaja ===
 
Mänguasjamuuseumi õuemaja asub praeguse mänguasjamuuseumi ja endise Lutsu tänav 8 elumaja kõrvalhoones. 18.–19. sajandil ehitatud maakividest hoonet on kasutatud tõllakuuri ja sepikojana. Hoonel on ka tänasenipraeguseni hästi säilinud võlvitud kelder.
 
Uuemal ajal seisis hoone aastakümneid varemetes. See renoveeriti 2005. aastal: taastati kivi- ja vahvärkseinad, ningkatusealusesse ehitati katusealusesse teine korrus. Hoone ehitamist toetas [[Euroopa Liit]].
 
=== Lutsu 2 ===
 
Esimesed puithoonete jäänused aadressil Lutsu tänav2 asuva maja nr 2 aluselt krundilt pärinevad hiljemalt 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, [[KerisahiKerishüpokaust|kerishüpokaustahi]] ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal jäeti hüpokaustahi kasutusest kõrvale 16. sajandil ning majja ehitati kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas siin õuekohtu eesistuja-president [[Lars von Fleming]], ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud Presidendi Majana. Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] (1700–1721).
 
1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praeguseni seisevpraegune Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puitehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli erinevateeri omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele [[Baltimaad|Baltikumis]] ja [[Venemaa]]l, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust.▼
 
==Tunnustus==
▲1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praeguseni seisev Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puitehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli erinevate omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele [[Baltimaad|Baltikumis]] ja [[Venemaa]]l, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust.
* 2004 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] aunimetus (kutselise koosluse kategoorias)
 
== Välislingid ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Mänguasjamuuseum"