Kollektiviseerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
6. rida:
 
==Kollektiviseerimise käik NSV Liidus==
Ainuvalitseva NSV Liidu [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] [[ÜK(b)P KK|keskkomitee]] [[1929]]. aasta novembripleenumi otsustega alustati laialdast kollektiviseerimiskampaaniat üle terve riigi. Sellega lõpetati seni kestnud uus majanduspoliitika (NEP), mis oli võimaldanud talupoegadel müüa oma produktepõllumajandussaadusi vabal turul. Intensiivistati vilja jmja produktidemuude põllumajandussaaduste rekvireerimist. Jõukamatelt talupoegadelt (nn [[kulak]]utelt) konfiskeeriti maa ja neid hakati massiliselt [[küüditamine|küüditama]] põllumajanduslikesse töölaagritesse. Selle käigus hukkus umbes 6 miljonit inimest, suures osas naisi ja lapsi. Vastuseks sellistele aktsioonidele alustasid paljud talupojad relvastatud vastupanu. Tapeti koduloomi, peideti ja hävitati viljasaaki ning korraldati muid aktsioone.
 
Aastatel [[1929]]–[[1933]] saadeti kommunistliku partei käsul 25 000 tööstustöölist maapiirkondadesse kollektiviseerimist kohapeal läbi viima. Keeldujaid ja vastupanijaid süüdistati "kulakute abistamises" ja neid küüditati taas massiliselt.