Hilisgootika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
[[File:Vilnius Šv. Onos St. Anna.jpg|thumb|[[Vilniuse Anna kirik|Püha Anna kirik]] [[Vilnius]]es, pühitsetud 1500. aastal, on hilisgooti tellisarhitektuuri näide]]
'''Hilisgootika''' on [[Gooti kunst|gootika]] viimane periood, mis hõlmab [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]it. Hilisgootikale omase [[leekestiil]]i kujunemine algabalgas Prantsusmaal juba 14. sajandil (''gothique rayonnant'', ''flamboyant''), samuti Inglismaal ([[perpendikulaarstiil]]). Hilisgootika elemente leidub [[Põhjamaad]]e ja [[Vana-Liivimaa]] arhitektuuris renessansi elementidega samaaegselt ja [[Inglismaa]] [[renessanss]]ehitistes ([[tuudorstiil]]).
 
== Üldised tendentsid ==
9. rida:
* Kiriku sisearhitektuuris jäetakse tihti ära [[trifoorium]], nii et [[arkaad]]i kohal algab kohe [[valgmik]].
* Aknad on enamasti väga laiad, rikkaliku [[ehisraamistik]]uga, milles [[kolmiksiir|kolmik-]], [[neliksiir|nelik-]] ja [[hulksiir]]umotiivide asemel või kõrval on [[kalasiirik]]uist ja [[kalapõiemotiiv]]idest võrgustik.
* Kõik vormid ja detailid on kujundatud väga rikkaliku ja mitmekesise dekooriga – [[Viil (arhitektuur)|viil]]ud, [[Fiaal|tornikesed]], [[ehisviil]]ud, [[balustraad]]id, [[Nišš|nišid]], [[veesüliti]]d, arvukad [[skulptuur]]kaunistused –, nii et terve hoone võib olla üleni kaetud rahutu ja detailiderohke kivipitsiga, ent dekoratiivne toredus jätab tahaplaaniletagaplaanile varasemaid gootika perioode iseloomustanud arhitektoonilise selguse.
* [[Basiilika]]te kõrvale ja asemele kerkib üha rohkem [[kodakirik]]uid.<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999</ref>