Anglosaksid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
46. rida:
[[Anglosaksi Inglismaa ristiusustamine|Anglosakside ristiusustamine]] algas Britannias aastal 597 ja lõppes vähemalt nimeliselt aastal 686. Läbi kogu 7. ja 8. sajandi kõikus võim suuremate kuningriikide vahel. Beda järgi näib 6. sajandi lõpul olevat domineeriv [[Æthelberht Kentist]], kuid võim näib siis nihkuvat põhja poole [[Mercia]] ja [[Northumbria]] kuningriikidesse.
Æthelberhti ja mõnd hilisemat kuningat teistest kuningriikidest tunnistati kaaskuningate poolt kui ''[[bretwalda]]'' (Britannia valitseja). Niinimetatud
Seda perioodi kirjeldati kui ''[[Seitse kuningriiki]]'', kuigi see mõiste on nüüd akadeemilisest kasutusest välja langenud. Mõiste tekkis selle põhjal, et seitse kuningriiki: Northumbria, Mercia, [[Kenti kuningriik|Kent]], [[East Anglia kuningriik|East Anglia]], [[Essexi kuningriik|Essex]], [[Sussexi kuningriik|Sussex]] ja [[Wessexi kuningriik|Wessex]], olid peamised riigid Lõuna-Britannias. Hiljutised uuringud näitavad, et teooriad "seitsmest kuningriigist" ei ole tõendatud ja on palju tõenäolisem, et võim kõikus palju enamate kuningriikide vahel. Teised sel perioodil poliitiliselt tähtsad
=== Viikingiaeg ja normanni vallutus (800–1066) ===
114. rida:
=== Sugulus ===
Tänu võrdlevale eraldatusele ja [[Germaanlased|germaani hõimude]] raskele sissetungile Põhja-Euroopa osast väljaspool Rooma mõju oli [[anglosaksi Inglismaa]] põhjalikult germaaniseeritud ja jäi kultuuriliselt rohkem germaanlikuks kui ülejäänud Euroopa läbi suurema osa keskajast. [[John Blair]] väitis, et palju sellest, mida Tacitus kirjutas varajaste germaanlaste kohta 1. sajandil pKr, kehtib täpselt anglosakside kohta ja et isegi nende pööramine [[kristlus]]se jättis
Anglosaksi sugulusmõisted olid üldiselt väga lihtsad; sama sõna kasutatakse tiitlites ''[[granddaughter]]'' ja ''[[niece]]''. Selle põhjal oli [[Tuumikpere|tuumikmajapidamine]] ilmselt norm ja [[suurpere]]t ilmselt ei peetud eriti vajalikuks, kuigi seal oli veidi suurem tähelepanu isa perekonnale, arvestades anglosakside sõjakat iseloomu. Samuti, kui kirik keelas abiellumise [[veresugulus|liiga lähedaste sugulaste]] vahel, oli lihtrahvas arvatavasti veelgi heidutatum kindlate sugulussidemete hoidmisel; Britannias oli vaid nii palju rahvast ja praktiliselt kõik saarel olid mingil määral suguluses ja võib-olla kauged sugulussidemed tuli unustada või peaaegu kõik abielud oleksid keelatud olnud.
[[Abiellumisiga]] pole kindel. Kuigi mõned naised (eriti eliidi hulgast) abiellusid teismeeas, sünnitas
=== Õigus ===
134. rida:
Vanaingliskeelsed kirjandusteosed sisaldasid žanre, nagu [[eepos]], [[hagiograafia]], [[jutlus]]ed, [[Piibel|piibli]]tõlked, õigusalased teosed, [[kroonika]]d, mõistatused ja muud. Kokku on sellest perioodist säilinud umbes 400 [[Käsikiri|käsikirja]], tähelepanuväärne korpus nii populaarseks huviks kui ka spetsialistidele uurida.
=== Religioon ===
159. rida:
Mõistet "anglosaksi" kasutatakse mõnikord viitamisel rahvastele, kes põlvnevad või on seotud kuidagi [[Inglased|inglastega]], kuid mõistele ei ole üldkehtivat definitsiooni. Tänapäevastes [[Inglisekeelne maailm|ingliskeelsetes]] kultuurides väljaspool Britanniat võib "anglosaksi" vastanduda "keldile" sotsiaalmajandusliku tunnusena, viidates või tugevdades ajaloolisi eelarvamusi mitteinglise Briti immigrantide vastu. "[[Valged anglosaksi protestandid]]" (WASP) on Ameerika Ühendriikides eriti populaarne mõiste, mis viitab peamiselt vanadele rikastele, enamasti inglise päritolu perekondadele. WASP ei ole sellisena ajalooline märgend või täpne etnoloogiline mõiste, vaid pigem viide tänapäevasele perepõhisele poliitilisele, rahalisele ja kultuurilisele võimule – näiteks [[Bostoni braahman]]id. Prantslased kasutavad "anglosaksi" tänapäeval sageli Britannia ja USA ühendvõimule viitamiseks.
Väljaspool ingliskeelseid riike, nii Euroopas kui ka ülejäänud maailmas, kasutatakse mõistet "anglosaksi" ja selle otsetõlkeid ingliskeelsete rahvaste ning Britannia,
== Vaata ka ==
| |||