Skalaarne suurus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
 
'''Skalaarne suurus''' ehk '''skalaar''' ehk '''skaalar''' on [[suurus]], mida saab täielikult iseloomustada üheainsa arvuga (tavaliseltfüüsikas koos [[füüsikaline suurusmõõtühik]]uga). Skalaarsed füüsikalised suurused on näiteks [[temperatuur]], mille[[mass]], [[väärtusenergia]]ed. teatudKui ulatusessuuruse eitäielikuks sõltukirjeldamiseks on lisaks arvväärtusele vajalik ka suund, näiteks [[koordinaadistikjõud |jõu]]u valikust (nad onja [[invariantkiirus]]sede teatudkorral, siis kasutatakse tüüpiselleks [[koordinaaditeisendusvektor]]te suhtes)it.
 
Üldisemalt on skalaar suurus, mille väärtus ei sõltu [[koordinaadistik]]u valikust. [[Lineaaralgebra]]s defineeritakse skalaari kui [[vektorruum]]i [[korpus (matemaatika) |korpuse]] elementi. Tensorarvutuses käsitletakse skalaari [[tensori järk |nullindat järku]] [[tensor]]ina.
Skalaarsete füüsikaliste suuruste puhul nõutakse tavaliselt invariantsust [[Pööre (matemaatika)|pööre]]te suhtes (või ([[relatiivsusteooria]]s) [[Lorentzi teisendus]]te suhtes ([[Lorentzi skalaar]]id).
 
Sageli iseloomustatakse skalaare sellega, et nende väärtused on täielikult iseloomustatavad ühe [[arv]]u abil (kõige abstraktsemalt: ühe [[skalaar]]i abil algebralises mõttes). Siiski ei ole see päris täpne. Näiteks [[kiirusvektor]]i väärtus [[ühemõõtmeline eukleidilises ruum|ühemõõtmelises eukleidilises ruumis]] ([[sirge]]l) on täielikult iseloomustatav ühe reaalarvuga, kuid kiirusvektor sirgel ei ole skalaar.
 
Siiski võib öelda, et skalaarsed füüsikalised suurused on [[reaalarv|reaal-]] või [[kompleksarv]]uliste väärtustega suurused, mille puhul arvud ei ole [[tensor]]ite (sealhulgas [[vektor]]ite) [[komponent|komponendid]].
 
Sageli iseloomustatakse skalaare sellega, et neil puudub suund. Kõik suurused, millel puudub suund, ei ole siiski skalaarid.
 
Lihtsustatult võib öelda, et skalaarseks füüsikaliseks suuruseks nimetatakse mis tahes füüsikalist suurust, mida saab ammendavalt kirjeldada arvväärtuse ja mõõtühiku abil, ilma et oleks tarvis lisada suunda.
 
==Mitterelativistlikud näited==