Johannes Kotkas: erinevus redaktsioonide vahel

'''Johannes Kotkas''' ([[3. veebruar]] [[1915]] [[Kodijärve vald]], [[Tartumaa]] – [[8. mai]] [[1998]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[maadleja]], [[olümpiavõitja]] [[1952]]. aastal [[Helsingi]]s [[Kreeka-Rooma maadlus]]e [[raskekaal]]us, aastatel 1938, 1939 ja 1947 [[Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|Euroopa meister]], maailmameistrivõistluste hõbemedalisaaja [[1953]]. aastal, maailma karika võitja [[1956]]. aastal, 13-kordne [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), vabariikliku ([[1950]]) ja üleliidulise ([[1965]]) kategooria [[Kohtunik (sport)|kohtunik]].

Tema klubiks oli alates [[1934]]. aastast [[Tartu Spordiselts Kalev|Tartu Kalev]], alates [[1937]]. aastast [[Tallinna Kalev (spordiklubi)|Tallinna Kalev]], pärast sõda [[Dünamo (klubi)|Dünamo]]. KaalTa olikaalus [[1940]]. aastal 110 kg, sama aasta sügisel 115 kg.

Kotkas sündis [[Tartumaa]]l [[Kodijärve vald|Kodijärve vallas]] Metsa talus, mida ka Otsa taluks hüüti, Juhan ja Minna-Alviine Kotka teise lapsena. Tal oli vanem õde Elli. Isa läks 1917. aastal Venemaale ja suri 8. aprillil 1953 [[Adelaide]]'is<ref>Juhan Kotkas surnud. Meie Kodu, 7. mai 1953, nr. 18, lk. 2.</ref>. Mõne aasta pärast Esimestesimest maailmasõda kolis pere [[Tartu]]sse. Johannes käis neli aastat 8. ja kaks aastat 15. algkoolis ning läks siis [[lukksepp|lukksepa]]õpilaseks.

Helsingi olümpiamängudele oli Kreeka-Rooma maadluses üles antud 12 raskekaallast. Neist Kotka esimene vastane [[Auguste Baarendse]] ([[Luksemburg]]) andis loobumisvõidu, sest oli vabamaadlusturniiril vigastada saanud. Teine vastane [[Bengt Fahlkvist]] (Rootsi) oli rohkem poolraskekaallane ning vabamaadleja, mistõttu Kotkas seljatas ta 2.40-ga. Järgnesid võidud Londoni olümpiaolümpiamängude pronksmedalimehe [[Guido Fantoni]] ([[Itaalia]], 3.41), [[Tauno Kovanen|Tauno Kovase]] (Soome, 2.43) ja 140-kilose tšehhi [[Josef Růžička]] (4.32) üle. Kokku kulutas ta kõigi vastaste alistamiseks ainult 13.36, s.t. vähem kui ühe täispikkusega matši kestus!

Novembris toimusid [[Jerevan]]is NSV Liidu meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Kotkas kaitses tiitlit, alistades Mazuri esikohamatšis 2:1 (3. [[Fjodor Bondur]]). Peale [[Artjom Terjan]]i oli Kotkas ainus Helsingi olümpialolümpiamängudel käinud Kreeka-Rooma maadleja, kes suutis sel aastal NSV Liidu meistriks tulla. Vabamaadluses suutsid seda Arsen Mekokišvili, [[David Tsimakuridze]], [[Armenak Jaltõrjan]] ja [[August Englas]].

== TunnustusedTunnustus ==

*1943 – [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]]

*1957 – [[Lenini orden]]

*1964 – [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]]

*1996 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

*1998 – [[Tallinna teenetemärk]]