Saksa Liit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
keelevigu |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
'''Saksa Liit''' (saksa
Vaidlus kahe liidus domineeriva liikmesriigi, saksakeelsete [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] ja [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] ([[Saksa dualism]]), vahel selle üle, kellel kahest on suurem õigus Saksamaad valitseda, lõppes aastal [[1866]] pärast [[Austria-Preisi sõda]] Preisimaa kuningriigi kasuks ja liidu kokkuvarisemisega. Tulemuseks oli [[Põhja
*Austria keisririik ja Preisimaa kuningriik olid suurimad ja kõige võimsamad liidu liikmed. Suured alad kummastki riigist ei kuulunud liitu, kuna need ei olnud ka endise Püha Rooma riigi osad, ning ka suured osad nende sõjajõududest ei kuulunud liiduarmee koosseisu. Kummalgi oli Liidupäeval üks hääl.
11. rida:
*4 [[vabalinn]]a ([[Bremen]], [[Frankfurt]], [[Hamburg]] ja [[Lübeck]]) jagasid Liidupäeval üht häält.
[[Pilt:Frankfurter Fürstentag 1863 Abschlußphoto.jpg|pisi|400px|Saksa
==Olukord ajas ja ruumis==
Aastatel 1806–1815 organiseeris [[Napoleon I]] Saksa riigid [[Reini Liit]]u, kuid see lagunes pärast tema lüüasaamisi aastatel 1812–1815. Saksa Liidul olid
Riigipäev Austria eesistumisel kogunes [[Frankfurt]]i ([[Habsburgid]]e keiser ning Ühendkuningriigi ja [[Hannover]]i kuningas olid esindatud 'saadikutega').
27. rida:
[[Pilt:Prince Metternich by Lawrence.jpeg|pisi|Austria kantsler [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Klemens Wenzel von Metternich]] domineeris Saksa Liidus aastatel 1815 kuni 1848]]
18. sajandi lõpul oli poliitiliste, majanduslike, intellektuaalsete ja kultuuriliste reformide periood, [[
Siiski võimaldas [[Napoleon I|Napoleoni]] lüüasaamine konservatiivsetel ja reaktsioonilistel režiimide nagu [[Preisimaa kuningriik]], [[Austria keisririik]] ja [[Venemaa keisririik]] ellu jääda, pannes aluse [[Viini kongress]]ile ja liidule, mis püüdis vastu seista radikaalsetele muutuste nõudmistele, mille juhatas sisse [[Prantsuse revolutsioon]]. Suurvõimude eesmärgiks Viini kongressil oli taastada Euroopa (nii palju kui võimalik) sõjaeelses seisus nii liberalismi kui ka natsionalismi vastu võitlemisega ja barjääride loomisega ümber Prantsusmaa. Reaktsioonilise peaministri Klemens von Metternichi juhtimisel toimis [[Habsburgid]]e keisririik barjäärina Itaalia ja Saksa rahvusriikide tekkimisele aga ka Prantsusmaa vastu. Kuid see reaktsiooniline jõudude tasakaal, mille eesmärk oli tõkestada Saksa ja Itaalia natsionalismi mandril, oli ebakindel.
|