Saksa Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
keelevigu
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
'''Saksa Liit''' (saksa ''Deutscher Bund'') oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi [[1815]]. aastal [[Viini Kongress]]il kui [[1806]]. aastal kaotatud [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] järeltulija. Aastal [[1848]] toimusid [[Liberalism|liberaalide]] ja [[Rahvuslus|rahvuslaste]] [[1848. aasta revolutsioonid Saksamaal|revolutsioonid]] püüdega luua ühtne Saksa riik. Läbirääkimised Saksa riikide vahel ebaõnnestusid ja liit tühistati lühikeseks ajaks, kuid taasloodi aastal [[1850]].
 
Vaidlus kahe liidus domineeriva liikmesriigi, saksakeelsete [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] ja [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] ([[Saksa dualism]]), vahel selle üle, kellel kahest on suurem õigus Saksamaad valitseda, lõppes aastal [[1866]] pärast [[Austria-Preisi sõda]] Preisimaa kuningriigi kasuks ja liidu kokkuvarisemisega. Tulemuseks oli [[Põhja -Saksa Liit|Põhja -Saksa Liidu]] loomine ja mitu sõltumatuks jäänud Lõuna-Saksa riiki, kes algul toetasid [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgid-Lotringite]] Austriat (kuni aastani [[1867]]) ja seejärel Preisimaad (kuni aastani [[1871]]), pärast mida said nad uue rahvusliku [[Saksa keisririik|Saksamaa]] osaks.
 
*Austria keisririik ja Preisimaa kuningriik olid suurimad ja kõige võimsamad liidu liikmed. Suured alad kummastki riigist ei kuulunud liitu, kuna need ei olnud ka endise Püha Rooma riigi osad, ning ka suured osad nende sõjajõududest ei kuulunud liiduarmee koosseisu. Kummalgi oli Liidupäeval üks hääl.
11. rida:
*4 [[vabalinn]]a ([[Bremen]], [[Frankfurt]], [[Hamburg]] ja [[Lübeck]]) jagasid Liidupäeval üht häält.
 
[[Pilt:Frankfurter Fürstentag 1863 Abschlußphoto.jpg|pisi|400px|Saksa liiduLiidu liikmesriikide monarhide kohtumine Frankfurdis aastal 1863]]
 
==Olukord ajas ja ruumis==
Aastatel 1806–1815 organiseeris [[Napoleon I]] Saksa riigid [[Reini Liit]]u, kuid see lagunes pärast tema lüüasaamisi aastatel 1812–1815. Saksa Liidul olid jämedaltumbkaudu samad piirid kui keisririigil [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal (praeguse Belgia võrra vähem). Liikmesriigid, mille arv oli rohkem kui 300-lt [[Püha Rooma riik|Pühas Rooma riigis]] vähenenud 39-ni (vaata [[Kleinstaaterei]]), tunnistati täielikult suveräänseteks. Liikmed lubasid üksteisele vastastikku kaitset ja säilitasid ühiselt kindlused [[Mainz]]is, [[Luksemburg]]is, [[Rastatt]]is, [[Ulm]]is ja [[Landau]]s.
 
Riigipäev Austria eesistumisel kogunes [[Frankfurt]]i ([[Habsburgid]]e keiser ning Ühendkuningriigi ja [[Hannover]]i kuningas olid esindatud 'saadikutega').
27. rida:
[[Pilt:Prince Metternich by Lawrence.jpeg|pisi|Austria kantsler [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Klemens Wenzel von Metternich]] domineeris Saksa Liidus aastatel 1815 kuni 1848]]
 
18. sajandi lõpul oli poliitiliste, majanduslike, intellektuaalsete ja kultuuriliste reformide periood, [[Valgustusajastuvalgustusajastu]] (mida esindasid sellised tegelased nagu [[John Locke]], [[Jean-Jacques Rousseau]], [[Voltaire]] ja [[Adam Smith]]), kuid sisaldas ka varast [[Romantismromantism]]i, mis tipnes [[Prantsuse revolutsioon]]iga, kus üksikisiku ja rahvuse vabadusiha astus privileegide ja tavaõiguse vastu. Esindades suurt hulka teooriaid, olid need suures osas vastus eelnevate kultuuriliste mudelite lagunemisele, seotud uute tootmismudelite, eriti tööstusliku kapitalismi tõusuga.
 
Siiski võimaldas [[Napoleon I|Napoleoni]] lüüasaamine konservatiivsetel ja reaktsioonilistel režiimide nagu [[Preisimaa kuningriik]], [[Austria keisririik]] ja [[Venemaa keisririik]] ellu jääda, pannes aluse [[Viini kongress]]ile ja liidule, mis püüdis vastu seista radikaalsetele muutuste nõudmistele, mille juhatas sisse [[Prantsuse revolutsioon]]. Suurvõimude eesmärgiks Viini kongressil oli taastada Euroopa (nii palju kui võimalik) sõjaeelses seisus nii liberalismi kui ka natsionalismi vastu võitlemisega ja barjääride loomisega ümber Prantsusmaa. Reaktsioonilise peaministri Klemens von Metternichi juhtimisel toimis [[Habsburgid]]e keisririik barjäärina Itaalia ja Saksa rahvusriikide tekkimisele aga ka Prantsusmaa vastu. Kuid see reaktsiooniline jõudude tasakaal, mille eesmärk oli tõkestada Saksa ja Itaalia natsionalismi mandril, oli ebakindel.