Redaktsioon: 6. september 2019, kell 09:20 redigeeri AK720 (arutelu \| kaastöö) 783 muudatust →‎Berliini periood Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. detsember 2019, kell 19:32 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 905 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: == Õpingud ja armeemuusiku amet == Ida-Sudeedimaalt pärit isa Franz seenior mängis Viini [[Theater an der Wien]]i orkestris ja oli ligi 40 aastat [[Austria-Ungari]] sõjaväe 50. jalaväerügemendi kapellmeister. Ungarlannast ema [[Christine Neubrandt]] pärines saksa perekonnast. Isa komponeeris tantse ja marsse. Väidetavalt õppis noor Franz (Ferenc) enne mängima klaverit ja viiulit kui lugema ja kirjutama. ~~Komponeeris~~Kirjutas 11-aastaselt esimese laulu. Mängis suviti onu orkestris [[Bad Ullersdorf]]is. Alustas 12-aastaselt [[Praha]] konservatooriumis [[Antonín Bennewitz]]i (viiul) ja [[Anton Förster]]i (muusikateooria) juhendamisel õpinguid. Võttis komponeerimise eratunde [[Zdeněk Fibich]]ilt ja [[Antonín Dvořák]]ilt. [[File:Lehar-Franz-Autogramm musica-1937-H12.jpg\|thumb\|Lehári autogramm]] 14. rida: Pani sõjaväelise ameti maha, kui 1896 etendus tema esimene tõsine ooper "Kukuschka" ("Kukulind"). See kukkus [[Leipzig]]is haledalt läbi, pöördus tagasi sõjaväeteenistusse. 1902. aastal lahkus lõplikult sõjaväeteenistusest ja asus elama Viini. Samal aastal esitati heategevusballil tema valss "Gold und Silber" ("Kuld ja hõbe"), mis osutus sensatsiooniliselt edukaks. Sai Prateri suveteatri ning [[Theater an der Wien]]i dirigendi koha. 1902 tulid kahes Viini teatris (ka Carl-Theateris) korraga lavale suurt menu nautinud operetid "Wiener Frauen" ("[[Viini naised]]", esialgne pealkiri "Der Klavierstimmer") ja "Der Rastelbinder". 1905. aastal järgnes täistabamus. Sündis operetiajaloo üks väljapaistvaimaid teoseid, Theater an der Wienis etendunud "Die lustige Witwe" ("[[Lõbus lesk]]"). Väljatulekust peale pole see [[operett]] kunagi ~~langenud välja~~ sadade maailma ooperi- ja operetiteatrite ~~standardrepertuaarist~~püsirepertuaarist välja langenud ning konkureerib Straussi "[[Nahkhiir (operett)\|Nahkhiirega]]" ("Die Fledermaus") kõigi aegade väljapaistvaima ja populaarseima opereti tiitlile. See teos juhatas sisse Viini opereti uuele koolkonna laiahaardelise tegevuse. Selle viljaka koolkonna liikmed olid ka [[Leo Fall]], [[Oscar Straus]] ja [[Imre Kálmán]]. ~~Lehár~~Lehárist ~~oli~~sai paugupealt väga rikas mees ning võis täielikult pühenduda komponeerimisele. 1909–1910 esietendus kolme kuu jooksul kolm tema uut teost. Nendest "Der Graf von Luxemburg" ("[[Krahv Luxemburg]]") ja "Zigeunerliebe" ("[[Mustlasarmastus]]") saavutasid kiiresti ülemaailmse populaarsuse. [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] puhkemine ja [[Austria-Ungari]] impeeriumi lagunemine ei mõjunud maestro loomingule soodsalt. Ta ~~komponeeris~~lõi ennast korrates veel kümmekond samas stiilis romantilise ja kammerliku alatooniga operetti, mille vastu Viini publik kiiresti huvi kaotas. == Berliini periood == Vaid 1922 välja tulnud "Frasquita" äratas suuremat tähelepanu ning rajas ka tema head koostöösuhted saksa tenori [[Richard Tauber]]iga, kelle lauljavõimeid arvestades valmis "[[Friederike]]" (1928) ja ülimenukaks osutunud "Das Land des Lächelns" ("[[Naeratuste maa]]"). Tauberi teeneks oli ka Viinis erilise populaarsuseta jäänud "[[Paganini (operett)\|Paganini]]" (1925) ja "Der Zarewitschi" ("[[Tsareevitš]]"; 1927) edu tagamine Berliinis. Edasi kanduski Lehári tegevus Viinist Berliini, kus esialgu algas tema varasemate teoste taaslavastamine, nende filmiversioonide ettevalmistamine ning üldse pühendumine filmimuusika ~~komponeerimisele~~kirjutamisele. Viimaseks arvestatavaks teoseks pärast 1928. aastat kujunes "[[Giuditta]]", ~~milles~~mille ta plaanis komponeerida ooperiks, kuid välja kukkus ambitsioonikas muusikaline komöödia. "Giuditta" esitati [[Viini Riigiooper]]is Richard Tauberi ja [[Jarmila Novotná]]ga peaosades. Etendust kandis korraga üle 120 raadiojaama. [[Fail:Franz Lehár (1918) by Charles Scolik.jpg\|pisi\|Franz Lehár (1918) komponeerimas]] 30. rida: Lehár polnud mitte ainult suurepärane meloodiate komponeerija, vaid paistis kolleegide kõrval silma orkestri tehniliste võimaluste väljapaistva tundja ja kasutajana. Suurepärase orkestreerijana trumpas üle enamiku oma konkurentidest. Tema muusikaline stiil on kordumatu. Kellelgi pole õnnestunud arvestatavalt seda jäljendada. Ehkki ka Lehári puhul oli valss operetis tähtsaimal kohal, olid tema valsid palju pehmemad, voolavamad ja sageli sümfoonilisemad. Maestro eluajal esitati kõikjal Euroopas ja Ameerikas korraga paljusid tema teoseid. Kaasajal on väljaspool Austriat ja Saksamaad jäänud tähelepanu alla vaid üksikud tema tippteosed. [[Fail:Lehar Villa.JPG\|pisi\|Lehár Villa Bad-Ishlis -. Franz-Lehár-Museum]] Ta on kirjutanud ka sonaate, sümfoonilisi poeeme, marsse ja mitu valssi. Heliloomingus on kajastatud mitme rahva muusikat, eriti ungari rahvamuusikat. 1940. aastal valiti ta [[Sopron]]i linna aukodanikuks. Eestis on 1909–2018 lavastatud kaheksas teatris 15 tema operetti kokku 69 erinevas lavastuses. Kõige rohkem on esitatud Lõbusat leske (18 korda, neljas teatris). "Krahv Luxemburg" on olnud Eesti laval 10 korda viies teatris, "Tšareevitšit" ja "Mustlase armastust" on mõlemat etendatud 7 korda kuues teatris, Evat 6 korda viies teatris, "Clo Clod" 4 korda neljas teatris. "Giudittat" ja "Naeratuste maad" on mõlemat korra etendatud Vanemuises. Lehár on ~~komponeerinud~~kirjutanud 30 operetti ja muusikalist komöödiat. Neile lisanduvad kaheksa teose muudetud faabula ja täiendavate muusikanumbritega 11 uut redaktsiooni. == Helilooming (esmaesitus Viinis, kui pole teisiti märgitud) ==

Ferenc Lehár: erinevus redaktsioonide vahel