Tere tulemast Vikipeediasse, MadeTiit! Adeliine 27. veebruar 2018, kell 19:01 (EET)

Tere ka minu poolt. Paar tähelepanekut. Vikipeedias kehtib tava, et ka artikli alguses on eesnimi enne perekonnanime (erandiks küll hiina jmt nimed). Ja seda ka, et lingi ja käändelõpu vahele üldjuhul siiski nowiki märgendit ei panda (mõnel juhul on see tõesti vajalik). Jõudu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. märts 2018, kell 21:31 (EET)

See nowiki märgend tuleb sinna sellest, et link lisatakse visuaaltoimetiga, kaastööline ise seda ei märkagi, kui ta lähteteksti ei vaata. Visuaaltoimetit kasutav kaastööline ei pea selle pärast muretsema. Adeliine 7. märts 2018, kell 10:10 (EET)

Pealkirjad kirjutatakse püstkirjas ja jutumärkides.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. märts 2018, kell 00:09 (EET)

Kahjuks pean seda veelkord kordama: olenemata sellest, mis keeles on pealkirjad kirjutatakse need püstkirjas ja jutumärkides ning võõrkeelsed nimed püstkirjas. https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=56 Ole hea ja hakka nendest reeglitest ometigi kinni pidama.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. märts 2018, kell 23:14 (EEST)

Erinevalt enamikest entsüklopeediatest kasutatakse Vikipeedia artiklites täislauseid. Ka definitsioonides on sees öeldis.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. märts 2018, kell 12:12 (EEST)

Palun lisa loendi ette * (tärn). --Tiia (arutelu) 30. märts 2018, kell 16:41 (EEST)

Ole inimene ja hakka ometigi eesti keele ja Vikipeedia reegleid jälgima!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. aprill 2018, kell 11:08 (EEST)

Kui sa artiklit toimetanud ei ole, siis ära malle eemalda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. aprill 2018, kell 21:51 (EEST)

Äkki oleks sul aeg grammatikareeglite eiramine ükskord lõpetada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. oktoober 2018, kell 21:05 (EEST)

Palun ära tühista teiste kaastööliste tehtud ortograafiaparandusi. Adeliine 17. oktoober 2018, kell 09:49 (EEST)

AK-720 tervitab Adeliinet ja tänab märguande eest. Samas on mul märguande kohta järgmised arvamused ja seisukohad:
1. Meenutage mulle, millal me Sina peale läksime ja kas me üldse oleme tuttavad;
2. Minu teksti, parandusi, muudatusi jne. võivad teised muuta, aga mina teiste ebaõnnestunud ja põikpäiseid tekstisolkimisi muuta ei tohi. Miks?
3. Ortograafiareeglid on kokkuleppelised ja pidevas muutuses. Läbi eestikeelse vikipeedia ei kehti ühesugune ortograafia ja pole märgata ka ühesugust vormistamist
4. Vikipeedia tekstides on lugejale oluline sisu ja saadav informatsioon ning fakti täpsus. Mitte ortograafia virr-varr, mida 1-2 ennast täis administraatorit soovivad jõuga paika panna
5. Need pole mingid artiklid, kus on ainult paar rida ja sellele järgneb tühi leht. Kvantiteet teatavasti ei kasva kvaliteediks. Seetõttu ei maksa nendel autoritel seljas elada, kes tõelisi artikleid kirjutavad
6. Teie ja veel mõne Teie kolleegi poolt viljeletav linttekst kus raske eraldada asutusi ja organisatsioone tavalisest jutust ei kõlba kuskile ja on raskesti loetav.
Kõike head
AK-720
P.S. Teen ka edaspidi tagasimuudatusi ja parandusi kui mulle tundub, et "teiste poolt" tehtud muudatused pole sobivad ega asjakohased. Õigekirjareeglitega põhjendamine ei ole veenev.
Tõstsin vastuse siia, sest Vikipeedia arutelulehtedel on kombeks hoida üks vestlus samal lehel. Vastan siis nüüd ka siin. Eestikeelse Vikipeedia kogukonnas öeldaksegi teistele kaastöölistele "sina", selleks ei pea olema tuttavad. Kui keegi tahab kedagi teietada, siis ei ole see muidugi keelatud, aga üldiselt ikkagi sinatatakse.
Mida keegi peab teksti solkimiseks, on subjektiivne. Ortograafiareeglid seevastu on üsna paigas (fikseeritud keelekorraldajate väljaannetes) ja Vikipeedia ei ole koht nende muutmiseks. Kui kusagil Vikipeedias on ortograafilisi vigu, siis tuleneb see sellest, et ei ole jõutud veel keeletoimetada.
Sisu ja faktitäpsus on loomulikult olulised. See aga ei tähenda, et ortograafiale ei tohi tähelepanu pöörata ja seda parandada. Nagu ka trükiväljaannetes, võivad Vikipeedias sisutoimetajad ja keeletoimetajad olla erinevad isikud, kelle töö üksteist täiendab. Üks on tugevam ühes, teine teises. Vigade parandamine ei ole seljas elamine ega tähenda, et parandaja algse autori tööd ei väärtusta. Palun ära võta oma teksti parandamist isiklikult. Vikipeedias kirjutatakse artikleid koostööna ja igaüks peab arvesse võtma, et tema tööd võidakse parandada. Praegusel juhul on ortograafiaparandused olnud õiged parandused ja need tuleks tänuga vastu võtta, mitte vastu sõdida. Adeliine 17. oktoober 2018, kell 18:26 (EEST)
Teil lugupeetud Adeliin on asjad ikka päris segamini ja ülbus ajab ka üle ääre: Nüüd siis niimoodi:
1. Sinatamises lepitakse poolte vahel kokku. Mina ei soovi, et tundmatud inimesed mind sinatavad. Minul on teistsugune kasvatus ja palun sellega arvestada. Teie võite seal vikipeedias omavahelises seltskonnas kokku leppida mida tahes. See minusse ei puutu ja Teie omavahelised kokkulepped kõikjale ei laiene. Kui saate selle kokkuleppe Põhiseadusesse, siis on teine jutt. Lambist võetud reeglid pole kõikide jaoks.
2. See, kui TEIE minu poolt kursiivi pandud nimetused (teatrid, võõrkeelse nimega ooperid, organisatsioonid jne) kursiivist välja võtate ja osaliselt jutumärkidesse panete, siis pole see mingi sisuline ortograafia, vaid vormistamise küsimus. Tehke endale asi selgeks ja ärge pugege õigekirja reeglite taha kui näpite vormistamist, mis teeb teksti lugemise ülevaatlikumaks. Igasugune vormistamine on väga subjektiivne küsimus ja kokkuleppe küsimus. Isegi kirjastustes saab vormistamise küsimuses alati lihtviisil kokku leppida. Kui aga on näpukaid ja neid tuleb ette, tähevigu, vaja sõnu lauses ümber paigutada, kogemata kordusi, eksimisi nimedes jne siis olen ma kindlasti tänulik paranduste eest. Mina lintteksti ei talu ja selle vastu ma võitlen.
3. Teete pealiskaudset tööd artiklitega ka keeleliselt. Miks muidu need nutulaululised loosungid artiklite ees, et aidake keeleliselt toimetada ja sisu korrastada ja muud. Toimetage, täiendage, kontrollige fakte, see TEIE töö (ilmselt ka ühiskondlik), kuid ärge hädaldage. Mõned loosungid seisavad artiklite ees kümme aastad ja keegi ei "aita" TEID.
4. Ja kus see ühesugune vormistamine TEIL ka on? Üks näide. On kasutusel ühe administraatori poolt läbi surutuna Peterburi Maria teater ja Moskva Suur teater. Milleks Peterburg ja Moskva teatri nime ette tuua, kui artikli esimeses lauses on kohe, kus linnas teater asub? Milleks korrata? Aga teisal ei ole Milano La Scala, ega New Yorgi Metropolitan Opera. On lihtsalt La Scala ja Metropolitan Opera ja esimeses lauses, kus linnas see teater asub. Neid näiteid on korvide viisi! Nii, et pole võimalik ka mitte ühesugust vormistamist uskuda.
5. Olen püüdnud TEIE hädiseid artikleid parandada ja infoküllasemaks ning lugemiskõlbulikumaks teha. Paistab, et see ei sobi, sest tundute olevat puudutatud. TEIE ajate taga kvantiteeti. Keegi teist kirjutab millegi kohta kaks rida ja hõiskab, et näe, ma tegin artikli. Kellele niisugust tühja artiklit vaja läheb?
6. Minu otsus on niisugune: A. Mind ei sinata tundmatud inimesed. B.Kui jätkub minu poolt ühiskondlikus korras kirjutatud ja selleks aega kulutatud artiklite näppimine selles mõttes, et muudetakse ära minu poolt kasutatavad vormistamise elemendid (eelkõige kursiivi kasutamine), siis mulle aitab. Olen juba korra loobunud vasikatega võidu jooksmisest, kuid mul süda tilkus verd viletsaid kirjutisi lugedes ja tegin põgusa katse. Tulemus sama, mis kevadel. Ja minu kallal seesama tandem, mis kevadel. Madistage omavahel, aga jätke mind rahule.
Parimat
AK-720
P.S. Vastuseks pole vaja demagoogiat ajada ja esitatud küsimustest kõrvale hiilida nagu juhtus eelmise postitusega.
Kommenteerin vaid niipalju, et see siin on Vikipeedia, kus kõik kasutajad võivad kõiki artikleid muuta. Kui midagi siia salvestate, siis nupule "Avalda muudatused" vajutades annate nõusoleku oma tööd kasutada, muuta, toimetada... Salvestamise hetkest ei kuulu artikli tekst või mis tahes muu kaastöö enam autorile. See ei tähenda, et Vikipeedias valitseks anarhia, kus igaüks teeb mida tahab. Meil kehtivad kokkulepped. Üks kokkulepe on see, et järgime õigekirjareegleid, mis keelekorraldajad (Eesti Keele Instituut) on paika pannud. Oma keelereegleid pole siin võimalik kehtestada, varem või hiljem keegi tuleb ja parandab ära. Samas on keelereeglite sisse jäädes siiski üsna palju ruumi artiklites oma isikupärast stiili kasutada. Kui siin palju ringi vaadata, siis tunneb artikli stiili järgi paljud autorid ära.
Üks-kõigi-vastu sõja pidamine on mõttetu ja ei vii kuhugi. Võib olla, et siinne keskkond teile kaastööks lihtsalt ei sobi, AK-720. Ütlen valesti mõistmise vältimiseks, et minule teie kaastöö meeldib ja soovin, et jätkaksite.
Ja Adeliine on Vikipeedias üks sõbralikumaid kaastöölisi, ta püüdis teile vaid selgitada, kuidas asjad Vikipeedias käivad.
Cumbril (arutelu) 17. oktoober 2018, kell 22:06 (EEST)
Paar kommentaari enda poolt. Vikipeedias pöördutakse teiste kaastööliste poole reeglina siiski sina vormis (täpselt nagu oma perekonnaliikmete poole. Sina ütlemine ei vähenda austust kaastöölise vastu. Muide, ka mulle Su kaastöö meeldib ja sellest on palju kasu. Olen üritanud Sulle korduvalt öelda, et Vikipeedia artiklites järgitakse või vähemalt üritatakse järgida keelereegleid ja proovinud selgitada, et Vikipeedia artiklites kasutatakse täislauseid ja ei lühendata lauseid tavaentsüklopeediate moodi (meil ei ole siin ruumipiirangut). Paraku tundub, et Su jaoks on ühistöö ehk ühislooming kaugtöö vormis keeruline ja ta ongi seda. Samas redigeerimissõda ei vii meid kuhugi. Tõsi on see, et kirjaliku suhtlemise puhul võib ka juba väike sõnavääratus suurt solvumist tekitada ja siis pole ka võimalik asju näiteks õlleklaasi taga selgeks rääkida. Ei maksa mingil juhul arvata, et Sulle kaikaid kodarasse loobitakse, vaid pigem üritatakse aidata ja anda juhiseid selleks, et tekstis oleks juba algselt vähem probleeme ja seda hiljem lihtsam toimetada oleks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. oktoober 2018, kell 12:52 (EEST)

Mul on öelda järgmist: 1. Sinatamine on Rootsi komme. Eesti suhtlemiskultuur on hoopis teistsugune. Sinasõprus on sõprus ja mis sõbrad me Teiega oleme? Võõrad inimesed räägivad Eesti kultuuriruumis Teie. Ma tean, et noorem põlvkondd tahab seda rootslaste õlalepatsutamise kommet peale surude. Andke omavahel takka niipalju kui jaksate. Mina ei kuulu vikipeedia kollektiivi. Mind ei huvita Teie oma vahelised kokkulepped. Tulin Teile appi, sest artiklid teemadel, mida valdan, tundusid mulle algelised. Nii, et olge lahked ja palun Teid mind mitte Sinatada. Ma pole sellist lugupidamatust ära teeninud; 2. Kus on minu tekstides poolikud laused? Kus on lühendatud laused? Loomulikult ma tean, et ruumi on laialt ja olen kõik mis vaja lahti kirjutanud. Olen üritanud ka hinnangutest hoiduda, kuid see pole alati õnnestunud. Sorry! 3. Ütlete, et olete püüdnud seletada jne. Kuid ka mina olen seletanud, analüüsinud, teinud ettepanekuid. Null tulemus. Küsimustele ei vastata. Kuulen ainult, et keeleseadus ja keeleseadus. Aetakse segamini ortograafia ja vormistamine. Keelereeglid aga muutuvad palju kiiremini kui erakondade reitingud. Olen seda keelemuutmise hullust oma nahal korduvalt tunda saanud. Sajand tagasi oli Aavik üksi. Nüüd on sadakond keeleteadlast, kes kõik tahavad välja paista. Teie tundute olevat ainus, kes on nende ees alandlikult saba jalgade vahel; 4. Mul on olnud kirjastamise koostööd 12 kirjastusega 4 riigist. Kunagi pole mul olnud sellist kammaijaad kui Teiega Ahsoous. Alati on olnud võimalik leida kompromiss ka pidevalt muutuvas reeglistikus. Nii, et keeleküsimused on mulle vägagi tuttavad. Lisaks sellele on mnu abikaasa Tartu Ülikooli haridusega filoloog ja Mati Erelt klassivend; 5. Ma ei tule Teile nina alla hõõruma, et panite Maria teatrile (kogu maailm kasutab originaali Mariinski) ette Peterburija kirjutasite ka Moskva Suurele Teatrile ette Moskva. Vabandan ette ja taha, aga see oli priske lollus. Mõlema teatri puhul on kohe esimeses lauses kus nad asuvad. Kus siis on Teie paljukiidetud printsipiaalsus ja teksti esitamise ühesugune reeglistik, mida olete mulle nina alla hõõrunud. Miks Te ei ole muutnud La Scalat Milano La Scalaks ja Metropolitan Operat New Yorgi Metropolitan Operaks. Muide, kõikide teiste keelte viki lehekülgedel pole kuskil Mariinski teatri ees Peterburi. Te olete maailmas unikaalne nähtus. Parandage ära ka kõikide teiste riikide Mariinski teatri nimetus ja laduge ette ametlik nimi. Siis mitte Peterburg vaid Sankt Peterburg!; 6. Ajakirjanduses vohavat lintteksti ei talu ma mitte kuidagi. Seda propageerivaid keeleinimesi on karmilt kritiseeritud. Seetõttu ei talu ma seda ka vikipeedias. Rske lugeda ja veelgi raskem kirjutatust aru saada. Tekst peab olema liigendatud. Nii õpetati mulle koolis. Seepärast olen pannud välismaised organisatsioonid, teatrid, lavateoste pealkirja, mõisted jne kursiivi, et neid eestikeelsetest eristada. Mul ei ole midagi selle vastu kui Teie minu näpukaid, tähevigu jne parandate, mida kahjuks ette tuleb, sest autor oma teksti alati ei näe korralikult. Pole ka midagi vastu, kui sisuliselt täiendate, kasvõi lõike ümber tõstate, pealkirju asendate ja muud. Kuid minu kategooriline nõudmine on, et eelpoolnimetatud kursiivid peavad jääma alles. Kui see vikipediale ja Teile ei sobi, siis ma lõpetan vikipeedia kollektiivi abistamise artiklite kirjutamise poole pealt. Finto! Mul on palju muud teha kui Teiega vägikaigast vedada. Seda ma luban küll, et Donizetti artiklis võitlen ma Teiega surmani.

Kõike head soovides

AK720

A) Sinatamine on Interneti tava. Ka pangad, Eesti Vabariigi president jne. jne. pöörduvad Internetis inimeste poole Sina vormis.
B) Vikipeedia maht on praeguseks suurem kui seda näiteks EE-s ja selle haldamine ei ole mõnede vabatahtlike jaoks just lihtne töö. Tegu on vabatahtliku tööga ja keegi selle eest kellelegi palka ei maksa. Seetõttu ei maksa imestada kui kuskil on miskit ühtemoodi ja kuski teistmoodi. Samas me püüdleme siiski sinnapoole, et Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi soovitusi järgida. Ja nagu korduvalt on öeldud siis eestikeelses tekstis võõrkeelsed nimed käivad püstkirjas ning võõrkeelsed pealkirjad püstkirjas ja jutumärkides.
C) Eesti Keele Instituudi kohanimede andbebaasi (KNAB) järgi on linnanime põhikuju eesti keeles Peterburi http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=peterburi&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb ja sellest me ka lähtume (seega mitte Peterburg, St. Peterburg, Sankt Peterburg vaid Peterburi). Võimalik küll jah, et Suure Teatri puhul parem panna pealkirjaks Suur Teater (Moskva), aga ilma täpsustuseta seda jätta ei saa. Maria teatri artiklit pole mina aga kindlasti puutunud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. oktoober 2018, kell 18:44 (EEST)
Tulles aga tagasi tahtmise kohta kaldkirja kasutada - seni kuni EKI seda soovitab ei saa ka meie siin mööda püstisest kirjast. Pealkirjad on jutumärkidega eraldatud ehk siis nende suhtes ilmselt siiski ka probleemi pole. Kuid võõrkeelsete nimede kirjutamise osas tee kaldkirja vajalikkus EKI-le selgeks ja siis hakkame ka kasutama. Ei ole ka mina väga paljude kohtade peal nende soovitustega nõus, kuid mõjutada neid otsuseid muutma ei ole just lihtne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. oktoober 2018, kell 10:32 (EEST)