Surmatants (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel

{{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus.}}

Niguliste kiriku "Surmatants" on maalitud [[õlivärv]]idega [[lõuend]]ile mõõtudega 160×750 cm. Tegemist on algusosaga algselt oletatavasti umbes 30 m pikkusest maalist<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359</ref>. Säilinud fragmendil on 13 figuuri: jutlustaja -, I surm -, II surm -, paavst -, III surm -, keiser -, IV surm -, keisrinna -, V surm -, kardinal -, VI surm -, kuningas -ja VII surm.

Pilt algab jutlustaja figuuriga vasakul [[Kantsel|kantslis]], käed toetatud kantsli servale. Kantslile riputatuna on maalitud punases raamis [[Alamsaksa keel|alamsaksakeelne]] jutlustaja tekst. Kantsli kõrval istub [[torupill]]i mängiv surma kujutav [[skelett]]figuur. Esimene kuju tantsu rongkäigus on [[puusärk]]i õlal kandev surmafiguur, kes juhib endale järgnema [[paavst]]i. Järgnevad skelettkujud juhivad enda järel [[Keiser|keisrit]], [[keisrinna]]t, [[kardinal]]i ja [[Kuningas|kuningat]]. Viimase surma käe all paistab pildi servas järgmise figuuri rüü äär. Inimkujud seisavad sirgelt, nende näod on väljendusrikkad ja elavad, ning nad on kujutatud riietatuna kallihinnalistesse [[seisus]]ekohastesse rõivastesse. Surmakujud on kujutatud inimestest märksa dünaamilisematena, st liikuvamates poosides. Taustal on kujutatud kollaseks muutuvate puudega sügismaastik küngaste ja mõnede ehitistega, ning maastikusmaastikul tegutsemas väikesed talupoegi ja koeri kujutavad figuurid.

Esimesed kolm figuuri paistavad ülejäänutega võrreldes tumenenuna, järgmiste toonid on eredamad. Taustal asuv maastik on ühtlaselt heledalt valgustatud soojalesooja õhtuvalguseleõhtuvalgusega sarnanevas pehmes laadis. Õlivärvikiht on küllalt õhuke, alusmaal puudub. Ruumilisus on saavutatud [[heletumedus]]t kasutades, [[Koloriit|koloriidi]] annavad punased, valged ja pruunid toonid.

Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli [[14. sajand]]i keskel kogu [[Euroopa]]t laastanud must surm.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Anu Mänd|pealkiri=Bernt Notke. Uuenduste ja traditsioonide vahel, näituse kataloog|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstimuuseum|lehekülg=}}</ref> Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – ''memento mori''.<ref name=":0" /> Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest – [[paavst]]ist ja [[keiser|keisrist]] – ning lõpetades talupoja, [[narr]]i või hällilapsega.<ref name=":0" />

Bernt Notke maalis selle teose [[15. sajand]]i lõpus. ja tegemistTegemist on autorikordusega tema [[Lübecki Maarja kirik|Lübecki Maarja kirikus]]u asunud Surmatantsustteosest "Surmatants". Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümmet. Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.<ref name=":0" /> On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.<ref name=":0" /> Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus ([[1465]]–[[1520]]) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, [[gild]] või [[vennaskond]].<ref name=":0" />

[[Lübeck]]ist pärit kunstnik Bernt Notke "Surmatants" asub Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. On tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli tarbeks. Kabelit ehitati [[1486]]–[[1493]] laiemaks ning võib oletada, et "Surmatants" telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu.<ref name=":0" />

[[Tallinn]]a kui [[Euroopa kultuuripealinn]]a raames kõlas 27. oktoobril 2011. aastal [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]is maailmaesiettekandes inglise helilooja [[Gregory Rose]]'i teos "Danse Macabre", mille loomine oli inspireeritud Bernt Notke surmatantsu-maalist "Surmatants". Heliteoses on kasutatud maalil kujutatud tekste. Teose esitasid [[Grammy auhind|Grammy]] laureaat [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]] ja konkreetselt selle etenduse puhuks kokku kutsutud kammeransambel. Dirigeeris autor Gregory Rose ise<ref>https://www.epcc.ee/2011/10/muusikaline-tahtsundmus-niguliste-kirikus/</ref>.

* [http://tallinna-linnakirjutaja-2011.blogspot.com/2011/07/tants-surmaga.html Tallinna linnakirjutaja "Surmatantsust" (osaliselt antud ka maali teksti tõlge)]