Vikipeedia

Kasutaja:Ohpuu/Vk Ill: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
päis
Resümee puudub
1. rida:
Artiklis "[[Väike Illimar]]" praegu ei sisaldu:
{{värvi|punane|'''põhiartikli olemasolu ja sealse info kontrollimiseks vaata lehte [[Väike Illimar]]. Tähelepanu [[kasutaja:Ohpuu]]'''}}
 
kolm episoodi, Illimari heeringasöömine Hirmu Juhani juures, kosjaskäik virtina juurde ja „sõda” lahti pääsenud pulliga, jäid juba siis meelde. Hiljem, jah, palju aastaid hiljem avanes „Väike Illimar” aga just sellise meistriteosena, mida on hiljem möönnud kõik Tuglasest kirjutajad.<ref name="veidekas">[[Rein Veidemann]]. 101 eesti kirjandusteost. Varrak, Tallinn 2011, lk 47–49.</ref> ▼
[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. august 2019, kell 10:37 (EEST)
 
----
 
 
''hakkasin siin refereerima, aga ei jõudnud kuigi kaugele''
 
'''"Väike Illimar"''' on [[Friedebert Tuglas]]e [[1937]]. aastal ilmunud [[romaan]].
 
"Väikese Illimari" taastrükid ilmusid Nõukogude Eestis aastail [[1945]] ja [[1955]].<ref name="veidekas"/>
 
▲kolm episoodi, Illimari heeringasöömine Hirmu Juhani juures, kosjaskäik virtina juurde ja „sõda” lahti pääsenud pulliga, jäid juba siis meelde. Hiljem, jah, palju aastaid hiljem avanes „Väike Illimar” aga just sellise meistriteosena, mida on hiljem möönnud kõik Tuglasest kirjutajad.
 
Paljud Tuglase novellid hakkasid tunduma "Väikese Illimari" taustal kenitlevate eksperimentidena, artistliku vormikaanoni tõestuskatsetena, kuna aga „Väike Illimar” manifesteeris loomulikkust
nii loo jutustaja kui ka kujutajana. Just selles teoses tundus, et romaani kirjutades viiekümnenda eluaasta piiri ületanud Tuglas oli ühtäkki vaba kohustusest olla loojana eeskuju, õpetaja ja mentor, autoriteetne kriitik ja kirjanduselu primus mobile.<ref name="veidekas">
 
Neil korduvatel ülelugemistel täiskasvanu eas hakkasin mõistma, et kõige vähem on „Väike Illimar” mõeldud lastele lugemiseks, kuigi selle viieaastane peategelane avastab maailma nagu lapsed seda teevad,
kontsentriliselt, kõige lähemast ümbrusest alates, seejärel üha julgust ja kogemust kogudes kaugemaid kohti ja võõramaid inimesi oma maailma lülitades ja läbi elades. Kui romaani algul keskendub Illimar kapi
ja seina vahelise truubi krohvil tervete maastike avastamisele; kui ta ringkäigud piirduvad mõisaõuega, siis aasta hiljem, romaani lõpus on ta juba valmis juutidest rändnäitlejate ja -muusikutega kaasa minema.<ref name="veidekas">
 
Teiselt poolt mõjub aga „Väike Illimar” lohutuskirjandusena seetõttu, et laps-Illimari kõrval seisab mõistev täiskasvanu, inimene, kes tunneb sümpaatiat mitte ainult uue ja tuleva, vaid ka vana ja kaduva maailma vastu.<ref name="veidekas">▼
„Väike Illimar” on eleegia – nagu on väitnud soomlasest Tuglase-uurija Hannu Pekka Lappalainen. Ja Ants Oras täheldab järelehüüdes Tuglasele 1971: „Sest mida on „Väike Illimar” muud kui lapsepõlve muinasmaad esile manav visioon – kadund maailma uuestiloomine, kõigi selle argipäevaste pisiasjade ülendamise kaudu kaugeks imede riigiks.”
 
romaani sissejuhatuses Tuglas kõnetab endas kunagi elanud last ja lohutab teda: „Õieti on su elu, väike Illimar, õnnelikum olnud, kui oled seda vahest ära teeninud. Ei, ära vaidle selle vastu, hoolimata kõigest kibedusest, mida oledki vahel kogenud. Inimesed on sulle üldiselt head olnud ja su elu on paremini läinud, kui sul endal oli selleks eeldusi. Oled seda ikka sügavamas südames tundnud ja tunnistanud. Ja nii oli õnnelik ka su elu ses nüüd juba olematus majas olematu järve kaldal. Pane käed silme ette ja tuleta meelde! Sule kõrvad ja kuulata! On, nagu kohiseks kuldne jõgi kauguses …”
 
„Noorusmälestustes” on Friedebert Tuglas nentinud, et „Väikese Illimari” sugustes raamatutes „seguneb ikka tõde luulega”, „Rahutus rajas” kirjutab ta, et jutustus
Illimarist ja tema eluilmast koosneb kahest poolest, tõsielulisest ja mõttekujutluslikust, ja et tema ülesandeks oli need pooled nõnda liita, et õmbluskohti ei märgataks. Niisiis tuleb „Väikest Illimarigi” võtta
kui Tuglase teadlikku kunstiteost, mitte mälestusliku ainese registreerimist. Tuglas püsib siingi piltlikult öeldes täiusliku ilu taotlemise teel.
 
▲Teiselt poolt mõjub aga „Väike Illimar” lohutuskirjandusena seetõttu, et laps-Illimari kõrval seisab mõistev täiskasvanu, inimene, kes tunneb sümpaatiat mitte ainult uue ja tuleva, vaid ka vana ja kaduva maailma vastu.
 
==Viited==
{{viited}}
<ref name="veidekas">[[Rein Veidemann]]. 101 eesti kirjandusteost. Varrak, Tallinn 2011, lk 47–49.</ref>
 
Kategooria:Eesti romaanid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Ohpuu/Vk_Ill"