Ketassõlg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
Ketassõle laiem levik algas [[Rooma riik|Rooma riigis]] 1. sajandi paiku. Kuna ketassõle puhul jääb ketta ja sõlekeha vahele kanga jaoks vähem ruumi kui kaarsõle puhul, võisid ketassõled täita peaasjalikult dekoratiivset eesmärki. Varasemate provintsiaalrooma plaatsõlgede hulgas leidub nii ringikujulisi, ovaalseid, rombjaid kui ka poolkuukujulisi. 2.-3. sajandil ilmub ketassõlgede dekoori [[email]]kaunistus<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Fibula_(brooch)</ref>.
 
Ketassõlg oli kaarsõle kõrval oluline kinnitusvahend Rooma riigi järgses Euroopas [[Rahvasterännuaeg|rahvasterännuajal]], enamik rahvaist täiendas ja arendas omal viisil edasi rooma sõlgede motiive ning dekoori. Kullassepatöö oli kõrgel tasemel, paljudel kullast või hõbedast ketassõlgedel kasutati kaunistuseks [[filigraan]]i, [[granulatsioon]]i, [[taušeering]]ut ja [[niello]]t, samuti [[kärgsulatis]]t, mille kontuuridesse pandi [[email]]i, värvilist [[klaas]]i ja [[Vääriskivi|vääriskive]]. Odavamast metallist ketassõlgi [[Kuldamine|kullati]] ja hõbetati. Mandri ketassõlgede stiilist eristusideristus rühm [[Anglosaksid|anglosaksi]] sõledsõlgi, mida iseloomustas keerukas ažuurne dekoor [[Loomornament|loom-]] või [[Põimornament|põimornamendist]].
<gallery>
Scheibenfibel.jpg|[[Alemannid|Alemanni]] ketassõlg 6. sajandist, kaunistatud [[almandiin]]- ja luupanustega traatkontuurides