Chlodovech I: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
2. rida:
'''Chlodovech''', ka '''Clovis''' (u 465 – 27. november 511)<ref>Labrune/Toutain 2000, pp.18–19 </ref> oli saali frankide kuningas.
Chlodovech pidas
[[File:François-Louis Dejuinne (1786-1844) - Clovis roi des Francs (465-511).jpg|pisi|Chlodovech I]]
== Nime etümoloogia ==
12. rida:
=== Perekond ===
Chlodovech abiellus 493. aastal Burgundia printsessi, katoliiklasest [[Clothilde]]ga.<ref>Labrune/Toutain 2000, pp.18</ref> Ajaloolase Ian Woodi koostatud sugupuu kohaselt oli Chlodovechil kuus last – viis poega ja tütar. Seejuures
== Sõjakäigud ==
35. rida:
Pärast sõda läänegootidega kuulutas Chlodovech oma uueks pealinnaks Pariisi. <ref>Wood, I. 1994, pp.41</ref> Oma valitsusaja lõpuaastatel muutis Chlodovech saali õiguse kristlusega kokkusobivamaks.<ref>Gibbon 2016, pp. 306–307</ref> Ligikaudu 5. ja 6. sajandi vahetusel üleskirjutatud õiguste kogu koosneb nii germaani tavaõigustest, kui ka kristlikest põhimõtetest lähtuvatest punktidest. Nii on Saali õiguses välja toodud veritasu ja trahvi süsteem, kuid on mainitud ka kiriklikku asüüliõigust. Asüüliõiguse andis Kuningas Chlodovech 511 aasta kirikukogul Orleansis. <ref>Sootak 1998, pp.83–84</ref> Veretasu ehk meheraha instituudi kohaselt pidi talupoja tapmisel tasuma 800 kuldmündi suurust trahvi.<ref>Gibbon 2016, pp. 309–310</ref>
Frankide kuningriigi arengus oli Chlodovechil oluline, kuid mitte otsustava tähtsusega roll. 511. aastaks, kui kuningas suri, oli Frankide kuningriigist saanud üks Gallia piirkonna võimsamaid riike. Lisaks oli Frangi riigist kujunenud Bütsantsi keisririigi olulisemaid liitlasi Lääne-Euroopas. Chlodovechi pärandiks oli saali frankide muutmine poliitiliselt mõjuvõimsaks rahvaks, kelle võim ulatus Galliast Vahemere
== Chlodovech ja ristiusk==
| |||