Eesti Kunstiselts: erinevus redaktsioonide vahel

[[1903]]. aastal avaldas Ants Laikmaa ajalehes [[Teataja]] "Üleskutse", milles rõhutas kunsti tärkavat osatähtsust [[eesti kultuuriskultuur]]is ja selle tutvustamise vajadust. Üleskutse avaldamise järel sõitis Laikmaa [[Peterburi]], kus kohtus oma peamise mõttekaaslase, tollase [[Stieglitzi kunstikool]]i õpilase [[Voldemar Päts]]i ja veel kümmekonna noore kunstniku ja kunstiõpilasega, kuid [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta sündmuste]] tõttu valmis seltsi põhikiri alles [[1906]]. aasta augustis. Eesti Kunstiseltsi asutamiskoosolek toimus 1907. aasta aprillis. Seltsi esimeheks valiti Laikmaa. Ööl vastu [[3. juunitjuuni]]t 1907 ta arreteeriti ja pagendati Eestist.

Eesti Kunstiseltsi tegevus elustus [[6. september|6. septembril]] ([[vkj]]. 24. augustil) [[1909]], kui tuli kokku üldkoosolek ja valiti uus eestseisus eesotsas Voldemar Pätsiga. [[1910]]. aastal korraldati Eesti Kunstiseltsi esimene näitus. [[1912]]. aastaks oli kunstiseltsist saanud toonases kultuurielus arvestatav organisatsioon.

[[1912]]. aasta septembris avati [[Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused]]. Seejärel asus selts taotlema kooli avamise luba ja esimene eesti kunstikool avatigi [[1914]]. aasta sügisel. Esimesed aastad tegutses [[Tallinna Kunsttööstuskool]] Eesti Kunstiseltsi koolina.<ref>[http://www.sirp.ee/archive/1999/05.11.99/Kunst/kunst1-1.html Tallinna Kunstikooli algus] Sirp, 5. november 1999.</ref>

Seltsi liikmeskonda lisandus tuntud kunstnikke. [[1913]]. aastal saabus Eestisse tagasi Laikmaa, sama aasta märtsis valiti ta seltsi kunstinõukogu liikmeks. Aasta pärast kuulus sellesse nõukokku [[Nikolai Triik]] ja mõni aeg hiljem ka [[Kristjan Raud]].

Kunstiseltsi tegevuse tähtsateks tähisteks jäävad näitused aastail [[1916]], [[1917]] ja [[1918]].

Eesti Kunstiseltsi tegevuse jäljed kaovad [[1919]]. aastal [[Eesti Kunstiseltside Keskkomitee]] asutamises osalemise järel.