Hajumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
'''Hajumine''' on protsess, mille käigus [[kiirgus]] ([[valgus]], [[heli]], [[osake]]ste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest [[liikumistrajektoor]]ist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga. Kiirguse tagasipeegeldumisel kasutatakse mõistet ''hajuv peegeldumine'' (ehk ''difusioon'') siis, kui samas suunas liikuvad (sama nurga all langevad) kiirgusosakesed peegelduvad objekti erinevatest punktidest tagasi erineva nurga all. Kui sama nurga all objektile langev kiirgus peegeldub tagasi ühesuguse nurga all, on tegemist mittehajuva peegelduse
[[Osake]]se hajumine toimub kokkupõrkel teise
Kui märklauaga põrganud osakese energia kokkupõrke tulemusena ei muutu võrreldes algse energiaga oluliselt, siis on tegemist [[elastne põrge|elastse kokkupõrke]]
==Üksik- ja mitmikhajumine==
Üksikhajumine toimub ühe osakese kokkupõrkel märklauaga. Tavaliselt on siiski tegemist kiirguse hajumisega, mille puhul palju osakesi põrkub paljude erinevate märklaua punktidega.
==Elektromagnetiline hajumine==
19. rida:
===Rayleigh' hajumine===
{{main|Rayleigh' hajumine}}
Rayleigh' hajumine toimub pisikestelt osakestelt (tolmukübemed, õhu aatomid), mille suurus on palju väiksem valguse lainepikkusest (ca 10 korda väiksem). Kuna Rayleigh' hajumise intensiivsus on tugevalt seotud hajuva valguse lainepikkusega (pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega), siis hajub sama suure läbimõõduga osakestel erineva lainepikkusega valguskiirgus erinevalt. Just valguse Rayleigh' hajumine õhumolekulidelt teeb päikesepaistelisel päeval taeva siniseks ja hajumine atmosfääri alumistes kihtides olevatelt tolmukübemetelt õhtutaeva punaseks.
===Mie hajumine===
{{main| Mie hajumine}}
Mie hajumine toimub kerakujulistelt [[keha]]delt, mille suurus on võrreldav valguse lainepikkusega. Kui Rayleigh' hajumise puhul polnud hajutava keha suurus oluline (võrreldes lainepikkusega võis iga kujuga keha vaadelda kui kerakujulist), siis Mie teoorias teostatud hajumist iseloomustavad võrrandid toimivad ainult kerakujuliste objektide puhul. Mie teooria ei ole tegelikkuses mitte iseseisev füüsikateooria, vaid [[Maxwelli võrrand]]i lahendus elektromagnetkiirguse hajumisel kerakujulistelt osakestelt sõltumata osakese suurusest.
Mie teooriat kasutatakse siiski kõige rohkem osakeste puhul, mille suurus on võrreldav hajuva valguse lainepikkusega. Oluliselt väiksemate mõõtmete puhul saab kasutada palju lihtsamat Rayleigh' hajumist kirjeldavat valemit ning oluliselt suuremate mõõtmete puhul (10 korda suurem lainepikkusest) piisab hajumise kirjeldamiseks juba [[geomeetriline optika|geomeetrilise optika]] valemitest.
==Vaata ka==
|