Redaktsioon: 12. detsember 2018, kell 19:47 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. juuli 2019, kell 20:51 redigeeri eemalda Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 616 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Renessanssarhitektuur''' on Euroopa [[arhitektuur]], mis pärineb [[15. sajand]]i algusest kuni [[17. sajand]]i alguseni (eri piirkondades periood varieerub) ning selle peamiseks põhimõtteks on [[antiikarhitektuur]]i ja antiikideede teadlik jäljendamine ja taaskasutamine. Renessansile eelnes arhitektuuris [[~~gooti stiil~~gootika]] ja järgnes [[barokkarhitektuur\|barokk]]. Antiikarhitektuuri taassünd sai alguse [[Firenze]]s, kus [[Filippo Brunelleschi]] oli üks selle pioneere. Stiil levis kiiresti mujale Itaaliasse ning siis Prantsusmaale, Saksamaale, Inglismaale ja Venemaale. Renessansideed jõudsid Euroopa eri paigusse erineval ajal ja olid erineva mõjuga. 8. rida: == Eestis == 1520.–1530. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levinud [[Gooti ~~stiil~~kunst\|gooti]] [[teravkaar]]motiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli [[lamekaar]]seteks, levima hakkasid [[rustika]]motiiv ja [[ümarkaar]]. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on [[Purtse linnus\|Purtse vasallilinnus]]; teised tuntuimad esindajad on [[Mustpeade maja]] Tallinnas, [[Tallinna vaekoda]] (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, [[Pärnu-Jaagupi kirik]]u pikihoone ning Haapsalu lähedase [[Kiltsi mõis (Ridala)\|Kiltsi mõis]]a liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessanss[[Kantsel\|kantsleid]] ja -[[altar]]eid. 1630.–1650. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma [[Barokk\|barokiga]].

Renessanssarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel