Haigus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine
PResümee puudub
1. rida:
'''Haigus''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] νόσος ''nosos'' 'haigus', 'tõbi', [[ladina keel|ladina]] ''morbus'') on [[organism]]i ehitusliku terviklikkuse või talitluse [[hälve (meditsiin)|hälve]], mis põhjustab häireid organismi tegevuses. Organismi all tuleb mõelda nii taim- kui ka loomorganismi (sealhulgas ka inimest).
*<u>Haiguse biomeditsiinilise mudeli</u> kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised [[etioloogia|etioloogilised]] tegurid ([[füüsikaline tegur|füüsikalised]], [[keemiline tegur|keemilised]], [[bioloogiline tegur|bioloogilised]], [[psühhogeenne tegur|psühhogeensed]]) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese [[eluviis]]il ega [[psühhosotsiaalne stress|psühhosotsiaalsel stressil]] kui haigust/tervist määraval põhjuslikul teguril.
*<u>Haiguse biopsühhosotsiaalses mudelis</u> on bioloogiliste tegurite kõrval kindel koht ka psühholoogilistel ja sotsiaalsetel teguritel ning haigus kujuneb välja [[sotsiaalne tegur|sotsiaalsete]], [[psühholoogiline tegur|psühholoogiliste]] ja bioloogiliste tegurite vastastikuse toime tulemusena. Lähtudes sellestSellest mudelist lähtudes peaks meditsiiniline [[diagnoos]] sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke [[ravi]]soovitusi.
 
Juriidilises mõttes tähendab haigus sama, mis [[tervisekahjustus]] – see on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist.
 
==Haigus teaduses==
Humaanmeditsiinis tegelevad haigustega seonduvagaseotuga paljud teadusharud: [[patoloogia]], [[nosoloogia]] jpt.
 
==Ajaloolised kontseptsioonid==