Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ida-eurooplasteIdaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus''' olid 1990-date. aastate  ilminguks avatud turumajandusele üleminekuga seoses. Selle käigus elasid nii kohalikud elanikud kui ka laevapered läbi  pingelisi sotsiaalseid, ökoloogilisi ja teisimuid olukordi . 

Mitme aasta jooksul töötas seal pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh [[Eesti Kalatööstus]] ("Ookean").{{lisa viide}}

Nüüdseks on ''klondyker'''itega seonduvastseotust saanud kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkidest on saanud turismiobjektid. Korraldatakse näitusi, antakse välja raamatuid.<ref>{{Netiviide|Autor=Chris Cope|URL=https://www.shetnews.co.uk/2015/11/19/remembering-the-klondykers/|Pealkiri=Remembering the klondykers|Väljaanne=Shetland News|Aeg=2015|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Mark Stephen|URL=https://www.bbc.co.uk/programmes/p039bkqb/p039svbj|Pealkiri=Our Story {{!}} The Klondykers|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Avatud turumajandusele üleminekul tõusis järsult kütuse hind. Suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik, need olid sotsialismiolude madalaid kütusehindu arvestades ehitatud. Peale selle ei suutnud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi diplomaatiline tegevus võtta üle piisavalt kiiresti seni NLNSV Liidu korraldatud rahvusvahelisi lepinguid. 1992. a.aasta [[Põhja-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO)]] istungil saadi oluliselt halvemadkesisemad kalapüügikvoodid, kui seni oliolid olnud. <ref>{{Netiviide|Autor=Raivo Palmaru|URL=https://www.ohtuleht.ee/1935/miljonid-uppusid-ookeani|Pealkiri=Miljonid uppusid Ookeani|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=16.aprill.1997|Kasutatud=}}</ref> Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, nad võtsid tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. [[Lerwick]]i, [[Ullapool]]i või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva -– terve suur linn-laevastik. Neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu.{{lisa viide}}

Laevapered elasid ja töötasid stressirohkes olukorras. Laevaomanikud olid reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud -– võimaldati meeskonnalikmetelmeeskonnaliikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja- arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorrgaolukorraga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija saldusekssaladuseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=23.dets.1994|Kasutatud=14.02.2019}}</ref>

Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994. aasta lõpus töötasid seal baaslaev [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], supertraaler [[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand 2]] ja külmutustraaler [[Vagula, keskmine külmutustraaler|Vagula]] (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus.{{lisa viide}}

Linnarahvas kutsus neid laevu sõnaga ''klonykers'', sellinesee niminimetus oli pärit ligi sajand varem toimunud heeringapüüdjate tulvaga seonduvaltseotult, kuhu see niminimetus omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt [[Klondike|Klondike'i]] jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplasteIdaeurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tänaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevadega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. <ref>{{Netiviide|Autor=Alex Renton|URL=https://www.independent.co.uk/news/uk/the-klondykers-are-coming-the-gold-rush-is-on-again-as-east-european-factory-ships-arrive-in-lerwick-1507229.html|Pealkiri=The Klondykers are coming: The gold rush is on again as East European factory ships arrive in Lerwick.|Väljaanne=|Aeg=Sunday 28 November 1993|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=JOHN HANCOX|URL=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/fleet-of-clay-1568096.html|Pealkiri=FLEET OF CLAY|Väljaanne=Independent|Aeg=15 January 1995|Kasutatud=}}</ref>

Meeskonnaliikmeid neis õnnetustes ei hukkunud. Küll on teada õnnetusjuhtum külmutustraaleri [[Vagula (külmutustraaler)|Vagula]] päästepaadiga (7.11.1994), mis linnast tagasi pöördudes karile sõitis ning surma sai kapteni naine Ludmilla Savinova (35). Õnnetuse üksikasjadest on kirjutanud Petr Rjabko oma raamatu 13. peatüki keskosas.<ref>{{Netiviide|Autor=Рябко Петр|URL=https://biography.wikireading.ru/292046|Pealkiri=Капитан, родившийся в рубашке|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><br />