Vabadussõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
206. rida:
Punaarmee vallutas [[7. detsember|7. detsembril]] [[Vasknarva]], [[15. detsember|15. detsembril]] [[Kunda]], [[16. detsember|16. detsembril]] [[Rakvere]], [[24. detsember|24. detsembril]] – [[Tapa]]. [[31. detsember|31. detsembriks]] oli Punaarmee vallutanud ja [[Eesti Töörahva Kommuun|okupeerinud]] ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ning ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.
Põhja-Eestis tegutseva Punaarmee 6. diviisi põhieesmärk oli vallutada Tallinn. Suurt osa pealetungijatele organiseeritud vastupanu osutamisel Põhja-Eestis kandsid [[Johan Pitka]] abiga formeeritud ja kapten [[Karl Parts]]i juhitud soomusrongid, samuti Johan Pitka juhitud merejõud oma [[dessant]]idega vastase tagalasse ning laevadelt vaenlase pommitamisega. Ülemjuhataja direktiiviga 2. jaanuaril anti [[1. Diviis]]ile ülesanne peatada Punaarmee pealetung ja organiseerida aktiivsem kaitse. 1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919, mil edukalt tõrjusid Punaarmee kallaletungi [[Valkla lahing]]us<ref>[[Reigo Rosenthal]], [http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St09/valkla.htm Ülevaade Valkla lahingust 3.01.1919], http://www.sonumitooja.ee, 2008</ref> [[Harjumaa]]l, [[Valkla]] juures, [[Priske lahing]]us ja [[Kehra lahing]]us ning läksid seejärel vastupealetungile.
Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi [[Soome vabatahtlike pataljon]] asusid [[7. jaanuar]]il vastupealetungile. [[Tapa vallutamine|Tapa vabastati 9.]], Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril [[Utria dessant]].
| |||