Põlduba: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Keemiline koostis: link ära Põldoa seemned, esialgu põhiartiklis rääkida |
PResümee puudub |
||
35. rida:
Põlduba hakati toiduks tarvitama ja ka kasvatama [[Vahemere maad|Vahemere maade]] idaosas ja Edela-[[Aasia]]s umbes 6000 eKr. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] oli põlduba kogu [[Euroopa]]s tuntud ning jäi enne kontakte [[Ameerika]] mandriga ainsaks Euroopas kasvatatud oasordiks.
Antiik-Roomas kasutati põlduba mängužetoonina, millega määrati [[saturnaal]]ide ajal peo kuningas. Sellest kombest paistab olevat alguse saanud ka paljudes maades levinud komme peita [[kolmekuningapäev]]al põlduba koogi või piruka sisse
==Kasutamine==
Toorelt on oad tsüanogeensete [[glükosiid]]ide sisalduse tõttu nõrgalt mürgised, põhjustades [[seedehäire]]id, [[peavalu]] ja [[palavik]]ku, seetõttu tuleks ube süüa kuumtöödeldult.
Põldubadest [[
==Keemiline koostis==
Põldoa seemned (''Viciae fabae semen'') sisaldavad lektiine, tanniine (2%) ja [[levodopa
===Toitainete sisaldus===
Põldoa seemned on
==Vaata ka==▼
* [[Aeduba]]▼
==Viited==
{{viited}}
▲==Vaata ka==
▲*[[Aeduba]]
[[Kategooria:Liblikõielised]]
|