Põlduba: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Keemiline koostis: link ära Põldoa seemned, esialgu põhiartiklis rääkida
PResümee puudub
35. rida:
Põlduba hakati toiduks tarvitama ja ka kasvatama [[Vahemere maad|Vahemere maade]] idaosas ja Edela-[[Aasia]]s umbes 6000 eKr. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] oli põlduba kogu [[Euroopa]]s tuntud ning jäi enne kontakte [[Ameerika]] mandriga ainsaks Euroopas kasvatatud oasordiks.
 
Antiik-Roomas kasutati põlduba mängužetoonina, millega määrati [[saturnaal]]ide ajal peo kuningas. Sellest kombest paistab olevat alguse saanud ka paljudes maades levinud komme peita [[kolmekuningapäev]]al põlduba koogi või piruka sisse janing kroonida selle leidja "oakuningaks"<ref>"Maailma toiduainete entsüklopeedia", Tallinn, Tea, 2006</ref>.
 
==Kasutamine==
Toorelt on oad tsüanogeensete [[glükosiid]]ide sisalduse tõttu nõrgalt mürgised, põhjustades [[seedehäire]]id, [[peavalu]] ja [[palavik]]ku, seetõttu tuleks ube süüa kuumtöödeldult.
 
Põldubadest [[Oasuppoasupp]] põldubadest kuulub [[eesti köök|eesti rahvustoitude]] hulka.
 
==Keemiline koostis==
Põldoa seemned (''Viciae fabae semen'') sisaldavad lektiine, tanniine (2%) ja [[levodopa|L-DOPA]]t (kuni 8%).
 
===Toitainete sisaldus===
Põldoa seemned on oma suure [[valk|valgusisalduse]] (25<ref>[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 955,Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2010</ref>–35%) ja toiteväärtusega toiduaine.
 
==Vaata ka==
* [[Aeduba]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
*[[Aeduba]]
 
[[Kategooria:Liblikõielised]]