Puulõige: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
hea pilt, reljeefsus hästi näha
20. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:TKM 1611G, Tartu äärelinna vaade, Ella Mätik.jpg|pisi|[[Ella Mätik]]u värviline puulõige "Tartu äärelinna vaade" (1942). [[Tartu Kunstimuuseum]].]]
Puulõige võeti kasutusele [[paber]]i tootmise algusega samal ajal. [[Hiina]]s praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba [[7. sajand]]il, seega seitsesada aastat varem kui [[Euroopa]]s. Kuigi ksülograafiat rakendati [[Hiina]]s teksti paljundamisel juba 7. sajandil, oli puulõikesPuulõikes [[raamat]]u kuldajastu sealoli siiskiHiinas 10.–12. sajandil. Hiljem tekkis [[Hiina]]sseal värviline puulõiketehnikas [[raamat]], millest vanim teadaolev [[eksemplar]] pärineb aastast [[1340]]. aastast. Värvilise puulõike õitseag kestis Hiinas [[16. sajand]]ini. Hiinast levis puulõikeraamat [[Jaapan]]isse ja [[Korea]]sse. Euroopas valmistati puulõiketehnikas kõigepealt usulisi pilte ja mängukaarte.
 
* Algus tehti [[6. sajand]]il [[Hiina]]s, kus seoses [[budism]]i levikuga hakati [[palvetekst]]e [[tempel|puutemplite]] abil paljundama.