Redaktsioon: 13. märts 2019, kell 12:35 redigeeri Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6517 muudatust P →‎Ajalugu Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. mai 2019, kell 09:48 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{Provints \| nimi = Ida-Preisimaa \| omakeelne_nimi = [[saksa keel~~\|saksa keeles~~]]es \| Ostpreußen \| lipu_pilt = [[Pilt:Flagge_Preußen_-_Provinz_Ostpreußen.svg\|150px]] \| lipu_link = lipp 15. rida ⟶ 14. rida: \| asendikaardi_link = Ida-Preisimaa (punane) [[Saksamaa keisririik\|Saksamaa keisririigi]] koosseisus }} '''Ida-Preisimaa''' ([[saksa keel~~\|saksa keeles~~]]es Ostpreußen; [[~~Ladina~~ladina keel~~\|ladina keeles~~]]es Borussia Orientalis) oli Preisimaa regiooni põhiosa [[Läänemeri\|Läänemere]] kagurannikul 13. sajandist kuni [[II maailmasõda\|II maailmasõja]] lõpuni 1945. aasta mais.<ref>"The Columbia Encyclopedia", 6. trükk (2008), East Prussia</ref> Aastatel 1772–1829 ja 1878–1945 oli [[Ida-Preisimaa provints]] [[Preisi kuningriik\|Preisi Kuningriigi]] osa, selle pealinna oli [[Königsberg]]. ==Ajalugu== Ida-Preisimaa asus enamjaolt vanade [[preislased\|preislaste]] ürgsetel aladel. 13. sajandil vallutas need [[ristisõjad\|ristisõja]] käigus [[Teutooni ordu]]. Põliselanikest [[baltlased]], kes invasiooni üle elasid, [[ristimine\|ristiti]]. Järgnevatel sajanditel toimuva [[saksastamine\|saksastamise]] ja [[kolonisatsioon~~\|kolonisatsiooni~~]]i tagajärjel sai sakslastest peamine [[etniline grupp]] ning preislastest, [[poolakad\|poolakatest]] ja [[leedulased\|leedulastest]] vähemusrahvad. Alates 13. sajandist kuulus Ida-Preisimaa [[Saksa ordu]] valduste hulka. {{Vaata\|Saksa ordu}} 26. rida ⟶ 25. rida: {{Vaata\|Preisimaa hertsogkond}} Pärast endise [[Saksa ordu]] [[kõrgmeister\|kõrgmeistri]] ja esimese [[Preisimaa hertsog\|Preisi hertsogi]] [[Albrecht Hohenzollern~~\|Albrecht Hohenzollerni~~]]i surma aastal 1568 sai [[Brandenburgi kuurvürst~~\|Brandenburgi kuurvürstist~~]]ist [[Joachim II]]-st [[Preisimaa hertsogiriik\|Preisimaa hertsogiriigi]] kaaspärija. Albrecht Hohenzollerni poeg [[Albrecht Friedrich]] oli alles 14-aastane ning seetõttu valitses tema eest esialgu regentnõukogu. 1577. aastal võtsid [[Hohenzollernid\|Hohenzollernite]] suguvõsa kaasregendid Albrecht Friedrichilt valitsemise üle. Hertsog Albrecht Friedrich suri 1618. aastal vaimuhaigena ja meessoost järglasteta. {{Vaata\|Brandenburg-Preisimaa}} [[1618]]. aastal muutus Preisimaa hertsogiriigi omanik pärimise teel jälle, riik läks [[personaalunioon]]i kaudu Brandenburgi Hohenzollernite valdusesse. Uut ühise personaaluniooni all valitsetavat territooriumi kutsuti [[Brandenburg-Preisimaa~~\|Brandenburg-Preisimaaks~~]]ks. Hohenzollernite suguvõsa maa-alad asusid seega [[Frangimaa]]l, [[Brandenburgi kuurvürstiriik\|Brandenburgis]], Ida-Preisimaal ning mujal. [[Hohenzollernid\|Hohenzollernite]] dünastia [[Brandenburgi markkrahvkond\|Brandenburgi markkrahvkonna]] ja [[Preisimaa hertsogkond\|Preisi hertsogkonna]] (ajalooline kaksiknimetus [[Brandenburg-Preisimaa]]) baasil moodustus Preisi kuningriik. Alates [[1618]]. aastast valitsesid mõlemat [[personaalunioon]]i kaudu [[Hohenzollern]]id. [[1656]]. aastal sõlmitud [[Labiau leping]] ja [[1657]]. aastal sõlmitud [[Brombergi leping]] andsid Hohenzollernitele täieliku võimu [[Preisimaa]] üle. [[Pilt:Prussia (political map before 1905).jpg\|~~thumb~~pisi\|360px\|12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil]] [[1701]]. aastal nimetas [[Brandenburgi markkrahv]] [[Friedrich I (Preisimaa)\|Friedrich III]] end Friedrich I nime all [[Preisimaa kuningas\|Preisimaa kuningaks]], valitsedes [[personaalunioon]]iga nii Brandenburgi kui ka Preisimaad. {{Vaata\|Preisimaa kuningriik}} ''[[Preisimaa provintsid]]'' 43. rida ⟶ 42. rida: *[[Ida-Preisi provints]] ([[Königsberg]]), (endine [[Preisi hertsogiriik]] ja [[Ermland]]). [[1829]]. aastal moodustati Lääne- ja Ida-Preisi provintside ühendamisega [[Preisi provints]], mis [[1878]]. aastal lahutati taas Lääne- ja Ida-Preisi provintsideks. [[Pilt:Provinces of Prussia (1914).svg\|~~thumb\|right~~pisi\|300px\|Preisimaa provintsid [[Saksa keisririik\|Saksa keisririigis]], 1914]] Pärast [[Esimene maailmasõda\|esimest maailmasõda]] ja Saksa Keisririigi langust taastati Preisi Kuningriik vabariikliku valitsusega kui [[Preisimaa Vaba Riik]]. See pidi loovutama peaaegu kõik [[Poseni provints\|Poseni]] ja [[Lääne-Preisimaa]] provintsidele kuulunud territooriumid äsja loodud [[II Rzeczpospolita\|Poola]] riigile ja [[Rahvasteliidu mandaat\|Rahvasteliidu mandaadiga]] [[Danzigi vabalinn]]ale ning Rahvasteliidu mandaadile [[Memeli piirkond\|Memeli piirkonnas]] (varem Ida-Preisimaa). {{Vaata\|Preisimaa Vaba Riik}} Pärast [[Versailles' rahu]] oli Ida-Preisimaa eraldatud [[Saksa Riik\|Saksa Riigist]] [[Poola koridor]]~~i<nowiki/>ga~~iga. [[Pilt:Poola koridor.png\|pisi\|~~left~~vasakul\|Poola koridor 1923–1939]] Preisimaa ja selle provintsid eksisteerisid ametlikult edasi, kuigi poliitilise kontrolli võttis lõpuks üle [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] pärast oma võimuletõusu aastal 1933. Nii Preisimaa kui ka [[Kolmas Riik]] kaotati pärast [[Teine maailmasõda\|teise maailmasõja]] lõppu aastal 1945. 60. rida ⟶ 59. rida: == Viited == {{viited}} ~~<references />~~ ==Välislingid==

Ida-Preisimaa: erinevus redaktsioonide vahel