Bürokratism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
antud juhul siis bürkoratism.
Bürokratismi eesmärgiks on ametnike ülemvõimu kehtestamine ja oma eliidi välja kujundamine. Bürokraatiale, nagu ka militaristlikele organisatsioonidele (millest see kameralismi vormis sündis) on omane selge hierarhia, impersonaalsed suhted, standardiseeritud rituaalsed protseduurid ning selge tööjaotus. [[Max Weber]] oli arvamusel, et ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne
Bürokraatia esitab oma võimunõuete põhjenduseks võrdsuse taotlemise elanikkonna hulgas – s.t egalitarismi ehk hädasolijate (s.h vaeste) abistamine ja neile inimväärse elukeskkonna tagamise. See on üllas eesmärk ja sellesse lõksu langevad paljud lihtsameelsed inimesed, kes ei saa aru millisest allikast abirahad tulevad. Lõpliku eesmärgina pakutakse välja heaoluühiskonda, mis oleks kaasaegne ilmalik vaste religioonide
Sõltuvalt bürokraatia võimu ja kodanike vabaduste suhtest võib eristada kolme ideoloogiat:
* [[Kommunism]] on kõige enam inimeste vabadusi piirav valitsusvorm, kus kogu majandus natsionaliseeritakse ja bürokraatia võim muutub absoluutseks (näiteks [[Stalin]]i
* [[Sotsialism|Sotsialistlikus]] ühiskonnas säilib [[eraomandus]], kuid selle tegevust piiratakse tugevalt seadusandlike aktidega ning bürokraatia võim põhineb esmajoones rangel karistusõigusel;
* [[Sotsiaaldemokraatia]] on kõige pehmem ja üksikisikutele suuremaid vabadusi pakkuv valitsusvorm, milles [[eraettevõtlus]] säilib ja võib suhteliselt vabalt taotleda kasumit. Bürokratism teostab ennast selles ideoloogilises keskkonnas esmajoones läbi maksupoliitika, mis praktikas tähendab lõputut ümberjagamist: ühed koguvad lisaväärtuse kaudu kasumit ja teised natsionaliseerivad selle tulumaksu vormis ning jagavad abirahadena taas hädasolevale elanikkonna osale.
21. sajandil on bürokratism muutunud domineerivaks valitsuskultuuriks Euroopa Liidus ja Eestis ning hakanud selgelt maha suruma kodanike kasvavat omavalitsemisoove. EL-is ilmneb see Euroopa Komisjoni ja Eestis Vabariigi Valitsuse seadusandliku initsiatiivi (tänaseks juba ainu)õiguses.
Absoluutse võimu saavutas bürokratism eurotsoonis 2012. aastal, mil loodi Euroopa Stabiilsusmehhanism. Viimane on ametnike
* mis asub
* mida keegi ei tohi kontrollida ja
* mille liikmetele on antud absoluutse karistamatuse staatus (s.h ka Euroopa Kohtul puuduvad vastavad volitused),
|