Redaktsioon: 25. august 2018, kell 16:37 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1008 muudatust P →‎Piirkonna ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. aprill 2019, kell 14:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 898 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: ==Piirkonna ajalugu == Laiuse kihelkonna maa-ala oli asustatud juba [[Kiviaeg\|kiviajal]]. Seda tõestavad leiud [[Rohe]], [[Leedi (Jõgeva)\|Leedi]] ja [[Jõgeva]] ~~külade~~küla ümbrusest. Rauaajast pärinevad kalmed [[Kärde]], [[Ripuka]], [[Paduvere]], [[Kõola]], [[Endla (Jõgeva)\|Endla]], [[Tirma]], [[Pädeküla]], [[Reastvere]], ~~ning~~ja Leedi ümbruses. Hilisemast [[Rauaaeg\|rauaajast]] pärinevad maalinnad [[Siimusti]], [[Ripuka]] (Riole), [[Reastvere]] ja [[Vilina]] ~~külades~~külas.<ref name="Kõpp" /> Laiuse kihelkond tekkis 14. sajandi alguses [[Vaiga]] [[muinaskihelkond\|muinaskihelkonna]] baasil, ~~siia~~sinna rajatud kiriku ümber. [[Laiuse Püha Jüri kirik\|Laiuse kirikut]] on esmamainitud [[1319]]. aastal (''Wemela''). Hiljem on kirikut selle kaitsepatrooni järgi nimetatud Püha Jüri kirikuks. Kihelkonna algne nimi oligi ''Wemel'' (Võhmala) (kirjutatud eri viisidel kui ''Wemela, Waimel, Womel, Woymal, Woymel, Wöhmel''). Laiuse nime kandis vanemal ajal üksnes [[Laiuse ordulinnus\|loss]] koos sellele kuuluva maa-alaga. Lossi, mis on rajatud 14. sajandi alguses, on esmamainitud [[1406]]. aastal (''Laeghis''). Olulise sõjalise ja ~~haldusjaotusliku keskusena~~halduskeskusena kandus lossi nimi üle kogu kihelkonnale, kinnistudes lõplikult kihelkonna nimena 18. sajandil.<ref name="Kõpp" /> [[Keskaeg\|Keskajal]] kuulus Laiuse maa-ala [[Liivi ordu\|Liivi ordule]]. [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] alguses [[1558]]. aastal langes [[Laiuse ordulinnus]] [[Moskva tsaaririik\|Moskva]] vägede kätte. Ordu püüdis küll linnust tagasi vallutada, kuid asjatult. Mitmed ajaloolased on Laiuse vallutamisele ennistanud sümboolse tähenduse, mis viitavat kogu orduriigi lagunemisele. Nii on [[Georg Julius von Schultz\|Schultz-Bertram]] kirjutanud: {{Tsitaat2\|Laiuse oli kivi, mille vastu purunes ordu riigilaev.\| Dr. Georg Julius Schultz-Bertram <ref name="TNVdI" />}} [[Pilt:Rahumajake.jpg\|thumb\|260px\|Kärde rahumajake, kus sõlmiti 1661. aasta [[Kärde rahu]]leping]] [[File:Atlas von Liefland 7.tif\|400px\|pisi\|right\|Laiuse kihelkond [[Viljandimaa]] kirdenurgas. [[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] [[Poola aeg\|Poola võimu all]] kuulus Laiuse kihelkond [[Tartu vojevoodkond]]a moodustades [[Laiuse staarostkond\|Laiuse staarostkonna]], mis lisaks hilisemale Laiuse kihelkonnale hõlmas ka [[Torma kihelkond\|Torma]] ja [[Avinurme kihelkond\|Avinurme kihelkonda]]i. [[1622]]. aasta [[5. jaanuar]]il vallutasid [[Laiuse ordulinnus\|Laiuse linnuse]] Rootsi väed ooberst [[Henrik Fleming]]u juhtimisel. Sestsaati jäi Laiuse Rootsi võimu alla. [[1656]]. aastal puhkenud [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)\|Vene-Rootsi sõja ajal]] langes Laiuse Vene vägede kätte, kuid [[21. juuni]]l [[1661]] Laiuse kihelkonnas [[Kärde]]s alla kirjutatud [[Kärde rahu]]lepinguga taastati sõjaeelsed piirid. 40. rida: [[1845]] algas suurem [[usuvahetusliikumine]] Laiusel. [[1849]]. aastal alustas tegevust [[Laiuse Jumalaema Sündimise kogudus\|Laiuse Jumalaema Sündimise õigeusu kogudus]]. [[1864]]. aastal valmis koguduse [[Laiuse Jumalaema Sündimise kirik\|kirik]] [[Laiusevälja]]l. [[1866. aasta vallaseadus]]ega loodi mõisavalitsuste juurde iseseisvad valla [[omavalitsus]]ed, mille halduspiirid kattusid esialgu mõisa piiridega. ~~Algab~~Algas [[talude päriseksostmine]] Laiuse kihelkonnas. Esimese taluna osteti [[Kärde vald\|Kärde vallas]] Paisto talu. <ref name="Kõpp" />. == Asustus ==

Laiuse kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel