Valuvaigisti: erinevus redaktsioonide vahel

'''Valuvaigistid''' ehk '''analgeetikumid''' (''analgeticum''; ''remedium analgeticum'') on rühm [[ravim]]eid, mille ülesanne on leevendada või kõrvaldada [[valu]]aistingut, kusjuuresvõi see kõrvaldada, ideaalis mõjustamata teisimuid funktsioone<ref>[[Georg Kingisepp]]. Farmakoloogia. Tallinn, 1963, [[Eesti Riiklik Kirjastus]], lk. 140</ref>.

Kuid puhtalt ainult valuvaigistava toimega ravimeid aastalpole 2010. aasta seisuga eiolemas{{lisa eksisteeriviide}}. Kõigil valuvaigistitel esineb veel mingi ebasobivsoovimatu [[kõrvaltoime]] – alates [[magu|mao]] [[limaskest]]a ärritavast toimest (näiteks [[aspiriin]]) kuni [[hingamiskeskus]]t pärssiva toimeni (näiteks [[morfiin]]){{lisa viide}}.

*Nõrga toimega valuvaigistid. SiiaNende allahulka kuuluvad mitteopiaatsed valuvaigistid, nagu näiteks [[ibuprofeen]], [[paratsetamool]].

*Mõõduka tugevusega valuvaigistid. SiiaNende allahulka võib liigitada nõrga toimega opioidid, nagu näiteks [[tramadool]], [[kodeiin]].

*Tugeva toimega valuvaigistid. SiiaNende allahulka kuuluvad tugeva toimega opioidid, nagu näiteks [[metadoon]], [[morfiin]].

[[Maailma Terviseorganisatsioon]]i poolt välja antav rahvusvaheline raviainete põhine statistiline identifikaator humaanmedistsiini ([[humaan-ATC süsteem]]) ja loomameditsiini ([[veterinaar-ATC süsteem]]) tarvis klassifitseerib valuvaigistid toime alusel närvisüsteemile terapeutilise tasandiga N02 – analgeetikumid.

==KirjandusAllikad==

* Kirsikka Kurg, [http://novaator.err.ee/v/uudis/c6812bb8-c145-4f74-a732-82dc70a315f1 Miks valuvaigistid mõjuvad naistele paremini?], 22.08.2011 august 2011