Mõigasroie: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine using AWB
1. rida:
[[FilePilt:Boudins.Saint.Etienne.et.Saintes.png|thumbpisi|Mõigas roideprofiilina]]
[[FilePilt:Boudin.XIIe.siecle.png|thumbpisi|Kahe [[Ümarvööt|ümarvöödiga]] ääristatud mõigas roideprofiilina. Joonis raamatust "Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle"<ref>[https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle]</ref>]]
'''Mõigasroie''' on [[võlviroie]], mille profiil on kujundatud ümara [[Mõigas|mõikana]]. See näeb välja nagu ümmarguse lati taoline kaar, mis on laotud [[Raiddekoor|raidkivi]]detailidest või [[tellis]]test.
Eesti arhitektuuris on ümar või kergelt teravaselgne mõigasroie kasutusel vanemas, 13.–14. sajandi kirikuarhitektuuris. 15. sajandile on iseloomulikud vormid [[topeltmõigasroie]] ja vaheliistuga topeltmõigasroie (näiteks Tallinna [[Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]]us, [[Tallinna raekoda|Tallinna Raekojas]], [[Padise klooster|Padise kloostri]] kirikus).<br>
 
Mõigasroidest erinevad tugevalt hilisgooti vormid [[pirnvööt]]roie (Valjala kiriku kooriruumis, Kuressaare linnuse ristikäigus) ja [[rihvkülgedega roie]] ([[Kuressaare linnus]]e [[refektoorium]]is).<br>
 
Mõigasroie on kasutusel peamiselt hilis[[Romaani stiil|romaani]] ja vara[[gooti arhitektuur]]is.