Redaktsioon: 9. november 2018, kell 16:49 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P naases > naasis Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. märts 2019, kell 16:09 redigeeri eemalda Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 285 muudatust →‎Looming Uuem muudatus →
40. rida: Felix Randeli [[kubism\|kubistlik]] looming valmis [[Väike-Maarja]]s elades 1924. aastal ja 1925. aasta algul. Osa teostest on tänaseks kadunud (“Koraal”, “Madonna”, “Kolmikportree”, “Naine mandoliiniga”), ent “Pühapäev”, “Kontsert” ja kolm [[natüürmort]]i kuuluvad eesti kunsti klassikasse. Felix Randeli [[Kubism\|kubistlikud]] maalid on suurejoonelised, tugeva vormiüldistusega, ent kujundi terviklikkust säilitavad [[Kompositsioon (kunst)\|kompositsioonid]]. Julge ja särav [[koloriit]] keskendub punaste toonide rütmikale. Tema teoseid on eksponeeritud näitustel alates 1924. aastast. 1927. aasta sügisel viibis kunstnik kolm kuud [[Pariis]]is. Kõrvuti ''art deco''<nowiki/>'ga oli Euroopa kunstis päevakorrale tõusnud [[uusasjalikkus]]. Felix Randel valis kammitsetuma, valdavalt pruunikoloriidilise uusasjalikkuse, mida kohati saadavad ''artdeco''<nowiki>'</nowiki>liku nautlevusega maalitud detailid. Kunstnik maalis ka portreid ([[Aleksander Arder]], [[Ludvig Juht]], [[Priit Põldroos]], [[Juhan Raudsepp]]) ning piibliteemalisi maale. Korduvalt on teda köitnud nii joonistuses, karikatuuris kui ka maalis [[Kuldvasikas\|kuldvasika]] teema, mis 1932. aastal jõudis arvestatava tulemuseni suuremõõtmelises kompositsioonis "Tants [[Kuldvasikas\|kuldvasika]] ümber".▼ Oktoobris 1944, kui Randel naasis Eestisse, korraldas ta oma endises ateljees ja elukorteris esimese akvarellinäituse [[Narva]] linna varemetest. Tõenäoliselt on ta ainus kunstnik, kes on dokumenteerinud vahetult hävitatud Narvat. Kunstniku sõjajärgse loomingu paremiku moodustavad [[Šarž\|šaržid]] 1950. aastate lõpust. [[Kunstifond]]i tellimusel valmistas ta terve seeria tuntud kultuuritegelaste portreesid. 1961. aastal, kui Randel jäi pensionile, maalimis ta peamiselt [[Pääsküla]] kodumaja ja selle ümbruse loodust. ▼ Felix Randeli 1924. aasta maali "Pühapäev" on kujutatud Eesti 2018. aasta postmargil, mis ilmus sarjas "Eesti maalikunsti klassikud".<ref>https://pood.omniva.ee/et/margid-uele-maailma/2327-eesti-maalikunsti-klassikud.html</ref> ▲1927. aasta sügisel viibis kunstnik kolm kuud [[Pariis]]is. Kõrvuti ''art deco''<nowiki/>'ga oli Euroopa kunstis päevakorrale tõusnud [[uusasjalikkus]]. Felix Randel valis kammitsetuma, valdavalt pruunikoloriidilise uusasjalikkuse, mida kohati saadavad ''artdeco''<nowiki>'</nowiki>liku nautlevusega maalitud detailid. Kunstnik maalis ka portreid ([[Aleksander Arder]], [[Ludvig Juht]], [[Priit Põldroos]], [[Juhan Raudsepp]]) ning piibliteemalisi maale. Korduvalt on teda köitnud nii joonistuses, karikatuuris kui ka maalis [[Kuldvasikas\|kuldvasika]] teema, mis 1932. aastal jõudis arvestatava tulemuseni suuremõõtmelises kompositsioonis "Tants [[Kuldvasikas\|kuldvasika]] ümber". ▲Oktoobris 1944, kui Randel naasis Eestisse, korraldas ta oma endises ateljees ja elukorteris esimese akvarellinäituse [[Narva]] linna varemetest. Tõenäoliselt on ta ainus kunstnik, kes on dokumenteerinud vahetult hävitatud Narvat. Kunstniku sõjajärgse loomingu paremiku moodustavad [[Šarž\|šaržid]] 1950. aastate lõpust. [[Kunstifond]]i tellimusel valmistas ta terve seeria tuntud kultuuritegelaste portreesid. 1961. aastal, kui Randel jäi pensionile, maalimis ta peamiselt [[Pääsküla]] kodumaja ja selle ümbruse loodust. == Raamatud ==

Felix Randel: erinevus redaktsioonide vahel