|
==1223. aasta Subudei sõjakäik==
{{Vaata|Kalka lahing}}
Tšingis-khaani väed rüüstasid [[1220]]–[[1223]], väejuhtide [[Subutai]] ja [[Džebe]] juhtimisel [[Kaukaasia]]t, [[Polovetsid|polovetse]] (nimetatud ka kõptšakkideks, kiptšakkideks, kumaanideks), [[alaanid|alaane]] ja [[Kiievi-Vene]] järglasvürstiriike ([[Venemaa ajalugu#Mongolite vallutused ja valitsusaeg|Lõuna-Venemaa]] stepialadel ja võites [[1223]]. aastal, [[Kiievi suurvürst]]i [[Mstislav III]], juhitud vene-polovetsi ühisväe [[Kalka lahing]]us. Endise Kiievi-Vene aladel tegid mongoli väed rüüsteretki põhjas kuni [[Novgorod]]ini ja läänes kuni [[Dnepr]]i jõeni. 1223. aastal otsustas Tšingis jagada impeeriumi oma esimese naise poegade ja lähedaste vahel ära, mis muutis kogu riigi valitseva perekonna omandiks, kes koos mongoli [[aristokraatia]]ga moodustasid valitseva klassi. Kõige noorem, Tolui sai Mongoolia kesk- ja lääneosa; teine poeg, Tšagatai sai [[Ile|Ile jõe]] basseinis asuva endise [[Karakitai]] riigi alad; kolmas poeg Ugedei, sai [[Džungaaria]] ning [[Irtõš]]i ülemjooksul asuvad alad ning vanimale pojale, [[Džutši]]le määrati uued vallutatud alad ([[Džutši uluss]]) [[Araali meri|Araali merest]] põhjapoolpõhja pool (tänapäevased [[Kasahstan]]i alad), kuid Džutši suri enne Tšingis-Khaani ning temale määratud alad said tema pojale [[Batu-khaan|Batule]].
[[File:Genghis Khan empire-en.svg|pisi|Mongolite vallutuste algetapp [[Aasia]]s (1207–1227)]]
[[1235]]. aastal toimunud [[kurultai]]l, määratleti 4neli järgmist sõjakäiku: - 2kaks [[Kaug-Ida|kaugKaug-idaItta]]s, Koreasse ja [[Songi dünastia|Lõuna-Songi riigi vastu]] Lõuna-Hiinasse; ühe [[Lähis-Ida|Lähis-itta]], Pärsia, [[Süüria]], [[Kaukaasia]]sse ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadi]] vastu [[Väike-Aasia]]s ning 1 läänesuunas,läände – Euroopasse. Tšingis-khaani pojapoeg [[Batu-khaan]] (Džutši poeg) vallutas 1236–1237 [[Volga bulgarid|Volga bulgarite]] khaaniriigi, [[mordvalased]], [[tšuvašid]] ja teised Lõuna-Vene steppide rahvad.
==1237–12391237.–1239. aastateaasta sõjakäik==
[[Pilt:Sacking of Suzdal by Batu Khan.jpg|pisi|alt=Painting of a battle scene|[[Batu-khaan]] rüüstamas Venemaa linna [[Suzdal]]i veebruaris 1238, [[miniatuur]] 16. sajsajandi kroonikast.]]
1237. aasta talvisel vallutussõjakäigul vallutasid mongolid, 12 [[Tšingisiidid]]i [[Batu-khaan|Batu]], [[Güjük-khaan|Güjük]], Büri jt. ja mongoli väepealik [[Subutei]] juhtimisel esimese idapoolseima [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriigi]], [[Rjazani vürstiriik|Rjazan]]i ning Vladimiri-Suzdali vürstiriigis [[Kolomna]] ja põhjasuunal 1238. aasta veebruaris [[Vladimir]]i linna. Seejärel 1238. aastal purustasid mongolite väed, väejuhi [[Burundai]] juhtimisel [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] [[Juri II]] armee [[Siti lahing|Siti lahingus]] ja vallutasid [[Toržok]]i ja [[Tver]]i ning teised [[Vsevolod Suurpesa]] järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši [[dünastia]] esindajate poolt valitsetud linnad. Suurvürst Juri II Vsevolodovitš, [[Jaroslavli vürstiriik|Jaroslavli]] vürst Vsevolod Konstantinovitš ja [[Rostovi vürstiriik|Rostovi]] vürst Vasilko Konstantinovitš hukkusid Siti lahingus. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal [[Novgorodi vabariik]]i, kuid peatati caumbes 250 km kaugusel [[Novgorod]]ist.
Pärast sõjakäiku Põhja-Vene aladele suundusid mongolid Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid [[Gluhhov]]i, [[Tšernigiv]]i, [[Perejaslavl]]i ja [[Kiiev]]i (1240), lisaks veel [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]], mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik [[Kiievi-Vene]] endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: [[Połacki vürstiriik|Połacki]], [[Turaŭ vürstiriik|Turaŭ]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriik]] ja [[Novgorodi vürstiriik]].
[[File:MongolEmpireDivisions1300.png|pisi|left|300px|[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] alad [[tšingisiidid]]e valitsuse all, 14. sajandi alguses. Kollane -– [[Kuldhord]], roheline -– Yuani dünastia valdused, hall -– Tšagatai valdused ja lilla -– Ilkhanaat]]
[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] suurkhaan või [[Kuldhord]]i [[khaan]] määras 1243. aastast vürstide seast [[suurvürst]]i (1. [[Jaroslav Vsevolodovitš]]), kes khaani [[vasall]]ina kogus ja vastutas [[Vene]] vürstiriikidest kogutava andami kogumise ja Kuldhordi saatmise eest. [[13. sajand]]il olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite [[Kuldhord]]i vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said õiguse valitseda vürstiriikides [[suurkhaan]]ilt. Jaroslav Vsevolodovitši surma järel nimetati suurvürstiks, tema pojad [[Andrei Jaroslavitš]] ja [[Aleksandr Jaroslavitš]] ning järgnevalt toetas Kuldhordi khaan piirkondlikes konfliktides suurvürsti võimu eest Jaroslav Vsevolodovitši järglasi, kes järgnevalt võimuvõitluses piirkondlike [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastialiinidega, laiendasid Moskva vürstiriigi võimsust ning ühendasid moodustunud [[Venemaa]] alad [[Moskva suurvürstiriik]]i.
|
