Piiratud teovõime: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' '''Piiratud teovõime''' on alla 18-aastaste isikutel ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt e...' |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}}
'''Piiratud teovõime''' on alla 18-aastaste isikutel ja isikul, kes vaimuhaiguse, [[Nõrgamõistuslikkus|nõrgamõistuslikkuse]] või muu [[psüühikahäire]] tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Kuigi seaduses sätestatud juhtudel on inimloode [[Õigusvõime|õigusvõimeline]] alates eostamisest, kui laps sünnib elusana, ei ole ta sünnist alates [[Teovõime|teovõimeline]]. Ehk siis kuigi seaduse järgi võib isik olla sünnimomendist alates majaomanik, kuid ei saa sellega seoses iseseisvalt tehinguid teha enne kui muutub teovõimeliseks<ref>{{Raamatuviide|autor=Raul Narits|pealkiri=Õiguse entsüklopeedia|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Teovõime, st õigus teha tehinguid, on füüsilisel isikul alates 18
== Vanuse mõiste Eesti seadusandluses ==
8. rida ⟶ 10. rida:
== Alaealiste arenguperioodid ==
[[Alaealisus|Alaealiste]] puhul saame vaadelda imikueast kuni täiskasvanuni erinevaid staadiume. Kõige lihtsam liigitus on [[Jean Piaget|Jean
==== Sensomotoorne periood (imikuiga,
Imiku taju ei ole maailmast informatsiooni hankimiseks adekvaatne. Üleminek imikueast lapseikka toimub vähehaaval ning täpselt määratleda, kus algab üks ja lõppeb teine, on raske<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=George Butterworth, Margaret Harris|pealkiri=Arengupsühholoogia alused|aasta=c2002|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}</ref>.
Näide alaealise (
==== Operatsioonide-eelne periood (
Võrreldes imikuga, on väikelaps palju iseseisvam, ta saab hästi aru kõnest ja räägib. Jean Piaget' arvates oskab laps varajases lapseeas sümboliliselt mõelda, kuid ei tule veel toime loogiliste „operatsioonidega“, mis kujundavad teadmised ümber organiseeritud võrgustikeks.
Näited ühepoolsest tehingust, mis on õigustühised:
Kui alla 7-aastane isik kirjutab
Mitmepoolse tehingu näiteid:
Kui alla 7-aastane isik võtab kodust kapi pealt rahatähe ja läheb sellega poodi mänguasja ostma, siis see tehing on tühine ning vara saab tagastada poodi juhul kui see ei ole juba kahjustada saanud. Kui mänguasi on saanud kahjustatud, siis seda tagastama ei pea ning seaduslik esindaja ei pea seda tagasi viima või selle eest kaupmehele hüvitama sest tegemist on tühise tehinguga. Juhul kui seaduslik vanem või vanavanem andis lapsele mänguasja ostmiseks raha, siis on müügitehing kehtiv ning lapse sooritatud ost seaduspärane.
28. rida ⟶ 30. rida:
Ka kinkimine kuulub mitmepoolse tehingu alla. Kui alla 7-aastane laps kingib oma sõbrale talle kuuluva eseme, nt mänguasja lapsevanema nõusolekuta ja/või teadmata, siis on tehing tühine ning lapsevanem saab selle tagasi küsida. Näiteks võtab laps mänguväljakule kaasa mängukaru ja kingib selle sõbrale, siis saab selle seaduslik esindaja tagasi küsida. Kui lapsevanem on andnud eelnevalt loa mängukaru sellele sõbrale kinkida, näiteks sünnipäevaks, siis on tehing kehtiv.
Mõlema eeltoodud näite puhul saab väita, et alla 7-aastaste isikute tehtud ühepoolne tehing on tühine. Samuti on tühine mitmepoolne tehing, välja arvatud juhtudel, kus alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul
==== Konkreetsete operatsioonide periood (keskmine lapseiga, 7–11 eluaastat) ====
Paljudes maades, k.a Eestis, langeb haridustee algus kokku keskmise lapseeaga ning lapsed muutuvad teadlikumaks oma mälu võimalustest ja piiranutest.
Näited
Alaealine võtab täisealiselt vastu eseme (kingituse vms), millega ei kaasne kohustust hiljem raha maksta, on tehing kehtiv. Samuti on kehtivad tehingud, kus alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andsid talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema vanemad, eestkostja või nende nõusolekul kolmas isik. Näiteks lapsevanem andis nõusoleku, et alaealine võib vanaemalt saadud raha eest osta arvuti.
==== Formaalsete operatsioonide periood (teismeiga, 11–15 eluaastat) ====
Tormiline teismeiga tõstab lapse uude,
Juhul kui isik on alla 18-
Näide:
51. rida ⟶ 53. rida:
== Täisealise isiku piiratud teovõime ==
Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida ning kui isikule on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Tehingud, mille üheks osapooleks on piiratud teovõimega isik ja mida ei kinnita tema eeskosja, loetakse tühiseks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021|Pealkiri=Tsiviilseadustiku üldosa seadus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> – sellisel tehingul ei ole seaduslikku alust. Kui eeskostja kiidab hiljem tehingu heaks või kui isik on muutunud ise teovõimeliseks ja kiidab
Kohtu psühhiaatrilise ekspertiisi määramine on välja toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 522 all<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011044|Pealkiri=Tsiviilkohtumenetluse seadustik|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Kohus peab enne seisukoha võtmist ära kuulama ka isiku, kellele eeskoste taotlemist menetletakse. Kui eeskoste taotlemist menetletakse psüühikahäiretega isikule, siis peab kohus isiku ära kuulama tema jaoks tavalises keskkonnas. Kindlasti peab kohtuotsuses selgelt ja ühemõtteliselt välja toodud olema eestkostja ülesannete konkreetne ulatus ning isiku iseseisva tegutsemisvabaduse ulatus.
59. rida ⟶ 61. rida:
Isik, nimega Hr X, elab pinnal, mis kuulub tema omandisse, kuid ei vasta normaalsetele elutingimustele ning talve saabudes võib seal elades Hr X elu olla ohus. Hr X on aastaid alkoholi tarbinud ning tema järglased kahtlustavad, et Hr. X ei ole kõikides otsustes adekvaatne. Järglased pöörduvad eeskoste määramiseks kohtu poole. Kohus tellib psühhiaatrilise ekspertiisi, kus on välja toodud Hr X vaimse tervisega seotud asjaolud ning millises osas on isiku teovõime psüühikahäire tõttu piiratud. Kui psühhiaatriline ekspertiis tuvastab kõrvalekalded normidest, siis määrab kohus Hr X-le eeskostja(d), eestkostja ülesannete ning Hr X iseseisva tegutsemisvabaduse ulatuse. Kui psüühikahäire ei takista Hr Xil langetamast igapäevase tavaelu lihtsamaid otsuseid, nt söögi- rõivaste ostmist, kuid ta ei ole võimeline aduma suuremate tehingute, nt kinnisvara müümisega, seotud riske, siis piiratakse Hr X teovõimet ainult kinnisvaratehingute juures. Lihtsamalt öeldes võib Hr X igapäevaseid lihttehinguid sooritada kuid kinnisvara müümisel peab ta tehingu juurde kaasama eeskostja, kes tehingu heaks kinnitab.
== Viited
{{viited}}
|