Sünapsid närvirakkude vahel on enamasti keemilised. Sünapsi presünaptilise ja postsünaptilise neuroni vahel on väike (umbes 190 [[ongström|Å]] või 20 nanomeetri laiune) [[sünaptiline pilu]], mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Presünaptilist ja postsünaptilist neuronit hoiavad just paraja vahemaagavahemaa kauguselt koos [[Rakumembraan|rakkude membraan]]is paiknevad [[transmembraansed valgud]] neuroligiin ja neureksiin. Need valgud moodustavad kahe neuroni ühenduse, mismille kaksabil neuronitmoodustub parajamikroskoopiline vahemaavahe, kauguseltsünaptiline ühendavadpilu. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse [[keemiline aine|keemilist ainet]], mida nimetatakse (neuro)mediaatoriks, virgatsaineks ehk [[neurotransmitter]]iks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva [[retseptor (biokeemia)|retseptor]] [[valk|valguga]] muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb [[närvisüsteem]]is toimuv [[informatsioon]]i edasiandmine ja töötlemine.
Inimese ajus võib üks närvirakk teiste närvirakkudega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki.
