Pjotr Koševoi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
→‎Biograafia: korrigeeritud terminoloogiat ja lauseehitust
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu Androidi muudatus
8. rida:
Enne 1941. aasta suvel puhkenud [[Idarinne (Teine maailmasõda)|sõda NSV Liidu ja Saksamaa vahel]], töötas [[diviis]]is [[staabiülem]]ana, olles auastmelt [[polkovnik]]. Kuni 1943. aasta septembrini oli Koševoi [[laskurdiviis]]i ülem, pärast seda juhtis aga [[laskurkorpus]]t ning viis läbi mitmeid sõjalisi manöövreid, paistes eriti silma [[Sevastoopoli lahing|lahingutes Sevastoopoli]] ja [[Köningsbergi lahing|Köningsbergi pärast]]. Sõja lõpuks oli ta välja teeninud [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastme. Vahetult pärast sõja lõppu peetud võiduparaadil esindas ta [[Punane väljak|Punasel väljakul]] [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] üht esinduspolku.
 
Sõjajärgsel ajal oli mitmel ametikohal armees: armee komandör (1946–1955), Ida-Saksamaal asunud Nõukogude väegrupi ülemjuhataja esimene asetäitja (1955–1957), [[Siberi sõjaväeringkond|Siberi sõjaväeringkonna]] vägede ülemjuhatajajuhataja (1957–1960), [[Kiievi sõjaväeringkond|Kiievi sõjaväeringkonna]] komandörjuhataja (1960–1965) ning viimaks Ida-Saksamaal asetseva Nõukogude väegrupi ülemjuhataja (1965–1969).
 
1968. aastal [[Praha kevad|Tšehhoslovakkias aset leidnud sündmuste käigus]] osales ka Koševoi juhitud [[20. kaardiväe armee]], mis suutis hõivata mitmeid objekte [[Praha]]s.
 
Oktoobris 1969 taandati Koševoi Ida-Saksamaal asetsevaasetsenud Nõukogude vägede ülema ametiltametipostilt teiseja marssaliasendati marssal [[Viktor Kulikov]]iga. Kuni oma surmani oli Koševoi kindralinspektori nominaalsel ametikohal [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]is.
 
Pjotr Kirillovitš Koševoi suri 30. augustil 1976 [[Moskva]]s ning on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le.