Redaktsioon: 27. veebruar 2018, kell 11:54 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎Teisendid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. juuni 2018, kell 13:01 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 688 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
42. rida: '''Kollane mänd''' (''Pinus ponderosa'') on [[männilised\|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] [[mänd (perekond)\|männi]] [[perekond (bioloogia)\|perekonda]] kuuluv [[okaspuu]]. Liigi põhiteisendi variandi ''ponderosa'' leidis [[1826]]. aastal [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikide]][[Washingtoni osariik\|Washingtoni osariigi]] maa-alalt [[Šotimaa\|šoti]] botaanik [[David Douglas]].<ref name="conifers" /> Ta pidas seda algul [[vaigumänd\|vaigumänniks]] ja leidis alles [[1829]]. aastal, et tema kogus olevate männinäidiste seas on üks seni tuvastamata liik. Mänd sai nime [[kollane\|kollast]] värvi väärtusliku [[puit\|puidu]] järgi.<ref name="dendro" /> Kollane mänd on [[Montana]] osariigi rahvuspuu.<ref>[http://montanakids.com/facts_and_figures/state_symbols/State_Tree_Ponderosa_Pine.htm State Tree Ponderosa Pine]</ref> 121. rida: === Kollane mänd toiduallikana === [[Pilt:Porcupine NPS11952.jpg\|pisi\|Urson toitub kollase männi floeemist.]] [[Jäneselised]] ja [[närilised]] toituvad kollase männi seemnetest kogu aasta jooksul. [[Urson]] toitub täiskasvanud kollase männi [[floeem]]ist, eelistades [[parasiit]]taimede poolt nõrgestatud puid. [[Ameerika punaorav]] (''Tamiasciurus hudsonicus'') ja oravaliik ''[[Sciurus aberti]]'' pesitsevad kollase männi metsades ja seemned on neile väga oluline toidutagavara. ''Sciurus aberti'' toitub ka kollase männi pungadest, võrsetest ja floeemist. Kahe oravaliigi kattumispiirkonnas tõrjub ''Sciurus aberti'' punaorava mägedes kõrgemale.<ref name="fed2.2" /> 129. rida: == Paljunemine == [[Pilt:Aberts6.jpg\|pisi\|Orav ''Sciurus aberti'' aitab seemneid levitada.]] Kollane mänd on [[ühekojaline taim\|ühekojaline]] okaspuu, mis paljuneb [[seeme\|seemnete]] abil. Käbikandvus võib avatud kasvukohas alata 7-aastastel puudel ja head seemnesaaki annavad nad ligi 350 aastat. Kõige paremaid seemneid annavad puud vanuses 60–160 aastat. [[Tolmlemine]] toimub [[aprill]]ist [[juuni]]ni sõltuvalt kasvukoha kõrgusest, [[laiuskraad]]ist ja ilmast. Käbid valmivad tolmlemisele järgneva aasta augustis-[[september\|septembris]], seemned hakkavad varisema paari nädala jooksul pärast valmimist ja varisemine kestab [[november\|novembri]] lõpuni. Head seemneaastad esinevad 3–8 aasta järel. Seemneid levitab peamiselt [[tuul]] ning nendest toituvad närilised ja linnud.<ref name="fed1"/>

Kollane mänd: erinevus redaktsioonide vahel