Viljandi muinaslinnus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Viljandi muinaslinnus''' on [[Henriku Liivimaa kroonika]]s kolmelkolm korralkorda põhjalikult mainitud muinaseestlaste linnusekoht, mis asub tänapäeval [[Viljandi ordulinnus]]e kohal [[Viljandi]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]].

Selles, kus kohas muinaslinnus täpselt asetseda võis, ei ole arheoloogid tänapäevani üksmeelele jõudnud. Asukohtadena on välja pakutud Viljandi suusahüppemäge, Kaevumäge ja I Kirsimäge. Kinnitamata andmetel võis sakalaste muinaslinnus siiski asuda Kaevumäel, sest [[2004]] aastal sooritatud arheoloogilistel kaevamistel leiti Musumäelt ja Kirsimäelt hulgaliselt ammunooleotsi ning kiviheitemasinate aluspostide jälgi, mida on seostatud muinaslinnuse piiramisega [[1211]]. aastal, [[1223]]. aasta [[29. jaanuar]]i ja [[1223]]. aasta augustis tähtsates sündmustes [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistse vabadusvõitlus]]e ajal. <ref>http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2004/rammo.pdf</ref><ref>http://www.sakala.ajaleht.ee/2456619/pahklimae-tipp-peidab-viikingiaegseid-nooleotsi</ref><ref>Evald Tõnisson. Eesti muinaslinnused, muinasaja teadus 20, lk 275-277</ref>

Seda kinnitab ka asjaolu, Viljandi musumägi ei ole looduslik küngas, vaid Muinaslinnusemuinaslinnuse piiramise ajal lähimatelt amadeltaladelt kokkkantudkokku kantud küngas.

Muinaslinnus oli tõenäoliselt kõigist külgedest piiratud vallidega ja hõlmas arvatavasti 3000-40003000–4000 m² ala.

Arheoloogilistel kaevamistel aastatel [[1939]] (A. Tuulse), [[1998]] (A. Tvauri), [[2000]]-–[[2004]], [[2006]] (A. Haag) ja [[2007]] (A. Lillak ja R. Juurik) aastail on leitud 10-1510–15 cm paksune muinasaegne kultuurikiht, mis sellest leitud esemete põhjal on dateeritud [[Viikingiaegviikingiaeg]]a. Senini ei ole leitud jälgi muinasaja lõpust.

*[http://www.sakala.ajaleht.ee/2456619/pahklimae-tipp-peidab-viikingiaegseid-nooleotsi Nooleleidudest ajalehes "Sakala"]