Redaktsioon: 5. oktoober 2017, kell 13:06 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2018, kell 17:57 redigeeri eemalda AK720 (arutelu \| kaastöö) 783 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{pealkiri kaldkirjas}} '''''de iure''''' (ka '''''de jure''''' lad. keeles kehtiva õigusega, õiguslikult, juriidiliselt, seaduste kohaselt, ametlikult). Mõiste vastandub väljendile ''de facto'' (tegelikult, faktiliselt, praktikas). Neid väljendeid kasutatakse vastanduvatena juhtudel kui mingi olukord on tegelikult ja juriidilis-õiguslikult erinev. '''''De iure''''' (ka '''''de jure''''') on [[ladina keel\|ladinakeelne]] väljend, mis tähendab '(kehtiva) õiguse kohaselt', 'juriidiliselt', 'õiguslikult', 'seaduste kohaselt' või ka 'ametlikult'. ~~Mõningates~~On ~~õigussüsteemides~~olukordi, ~~võivad~~kus faktiliselt mittejärgitavad normid võivad kehtivuse kaotada (nn näiteks ''[[desuetudo]]''-olukord),. ~~nii~~Seetõttu etvõib mingi normi või olukorra mittekehtivusest ''de facto~~'' võib~~ tuleneda ka selle normi või olukorra mittekehtivus ~~ka ''~~de iure''. ▼ See väljend väljendab mõistet, mis vastandub väljendiga "''[[de facto]]''" ('tegelikult', 'tegelikkuses', 'faktiliselt', 'praktikas') väljendatavale mõistele. Tavaliselt, kuid mitte alati, kasutatakse neid väljendeid siis, kui mingi olukord on ''de facto'' ja ''de iure'' erinev. Paljudel puhkudel võib faktiliste olukordade õiguseks muutumine olla takistatud mõne õiglusest tuleneva põhimõtte tõttu. Näiteks kui ei tunnistata rahvusvahelises õiguses territooriumi omandamist sõjalise anneksiooni kaudu. Sellisel juhul kontrollib seda territooriumi küll de facto annekteerija, kuid tal puudub ''de iure'' tunnustus ja ta ei ole seetõttu rahvusvahelises plaanis õiguskohane sellel territooriumil tegutsema. ▲Mõningates õigussüsteemides võivad faktiliselt mittejärgitavad normid kehtivuse kaotada (nn ''[[desuetudo]]''-olukord), nii et normi mittekehtivusest ''de facto'' võib tuleneda selle normi mittekehtivus ka ''de iure''. Tüüpiliseks näiteks on USA riigisekretäri Henry Stimsoni nime järgi tuntuks saanud USA välispoliitilist suhtumist väljendanud Stimsoni doktriin, mille kohaselt USA valitsus teatas Hiina ja Jaapani valitsustele saadetud noodi kaudu, et ei kavatse tunnustada Briand-Kelloggi pakti rikkumise tulemusena toimunud territoriaalseid muudatusi, mille käigus Jaapan okupeeris osa Hiinast. Paljudel puhkudel on faktiliste olukordade õiguseks muutumine olla takistatud mõne [[õiglus]]est tuleneva põhimõtte tõttu. Näiteks ei tunnistata [[rahvusvaheline õigus\|rahvusvahelises õiguses]] [[territoorium]]i omandamist [[sõjaline jõud\|sõjalise jõu]] abil lähtuvalt põhimõttest ''[[ex iniuria non ius oritur]]'' (vt ka [[Stimsoni mittetunnustamise doktriin]]). Kõige sagedamini kasutataksegi neid väljendeid ~~[[rahvusvaheline õigus\|~~rahvusvahelises õiguses]] ja poliitikas. Näiteks võib [[valitsus]] olla ametis ''de iure'', olles kehtiva õiguse kohaselt ametisse astunud. Seevastu ''de facto'' valitsusel puudub õiguslik tunnustus, mis väljendub temaga läbikäimise piiramisel hädavajalikuni ning selgel deklareerimisel, et tegu pole ''de iure'' tunnustamisega. Sisuliselt on tegemist lõpliku seadusejärgse tunnustamisega. Riigile antakse rahvusvahelise õiguse subjekti staatus ja temaga seatakse sisse diplomaatilised suhted. Soome tunnustas Eestit ''de iure'' juulis 1920 ja Poola sama aasta detsembris. Suurriigid tunnustasid Eestit kollektiivselt ''de iure'' iseseisva riigina Antandi Kõrgema Nõukogu kaudu jaanuaris 1921. USA tegi seda viimase suurriigina juulis 1922. Suurbritannia tunnustas Nõukogude Venemaad ''de iure'' alles 1924. aastal. USA keeldus 1949–79. aastatel ''de iure'' tunnustamast Hiinat. == Vaata ka == ''[[de facto]]'' Stimsoni doktriin [[Kategooria:Õigusteadus]]

De iure: erinevus redaktsioonide vahel